Eesti metsamehed lapivad Rootsi laante jaanuaritormis saadud haavu
Üle metsa kaigub hiigelmasina metalne karjatus ning miljoneid maksev ja kakskümmend tonni kaaluv teraspõrnikas hakkab mülkasse vajuma.
Üks kolmest töödejuhataja diibis olevast mobiilist alustab närvilist piiksumist. Teisel pool on toru otsas hirmunud töömees. Miljonite eest firma vara uputamine pole naljaasi.
Gaas! Rool!! Telefon!!! Ja rahu... “Rahu eelkõige,” mõtleb Eestimaa firma A&P Mets metsamajandusdirektor Tanel Menning, kihutades mööda Rootsi käänulisi ning kiviseid külateid oma jännijäänud töötajate juurde. Ta ümber laiub ruutkilomeetrite kaupa poolsurnud metsi. Diip vurab mülkasse sattunud harvestri poole kui läbi surnuaia, ümberringi looduse kooma ja agoonia.
Midagi nii hullu kui tänavune jaanuaritorm pole Rootsi loodus varem üle elanud, arvab Rootsi metsandusnõukogu. Murtud on 75 miljonit tihumeetrit kasvavat puitu. Seda on viiskümmend korda enam kui Eestis. Suured lageraielangid, kus tuul saab hoo sisse, tegid Rootsi metsad eriti haavatavaks, arvatakse täna. Samuti tõid haavu metsadevahelised sajad järved, mis tekitasid tuulekoridore.
Sadade saagide vilin
Tanel Menning meenutab, et pärast jaanuaritormi täitusid Eesti metsafirmade arvutid appi-hüüetest ja pakkumistest – Rootsi, Rootsi! Enamik pakkujaid olid vahendajate vahendajad. A&P Mets otsis otsekontakti, kuni lõi Rootsis käed Södraga.
Kui mehed 14. veebruaril Rootsi jõudsid, müttas ees juba soomlasi, sakslasi, šveitslasi, poolakaid. “Me ei tahtnud ülepeakaela minna, pigem kindla peale,” räägib Menning. Tänase seisuga on eestlased seitse kuud Rootsi metsi päästnud. Tööd jätkub jõuludeni.
A&P Metsa 24-liikmeline meeskond toimetab koos kodust kaasa toodud traktorite ja harvestritega Kesk-Rootsis Alvesta–Horda piirkonnas. Nad on üks kümmekonnast veel septembrikuuski kahjustatud metsi lõikavast Eesti firmast. Kui palju meie mehi suve jooksul kokku Rootsis käis, ei tea saatkonnad ega ministeeriumid. Vaba tööjõu vaba liikumine ei nõua aruandeid. Ligikaudseil andmeil oli tööde haripunktis – juunis – Eestist Rootsis veerandsada firmat ning sadu mehi.
Saed vingusid ja vinguvad praegugi kakskümmend neli tundi ööpäevas. Päikese ja kuu valgel. Kahele nädalale Rootsis järgneb nädalane puhkus Eestis. Töötasud on Eesti omadest kuni kaks korda suuremad, aga eks suuremad ole ka kuningriigis elamise kulud.
Tõusev päike piilub üle metsa katva udu. Tegelikult on liialdus nimetada laastatud tühermaad metsaks. Pigem on see paik, kus enne jaanuaritormi kõrgus mets. Meenub kultusfilm “Terminaator”. Üle segipööratud, aurava maastiku liiguvad mootorite lõrinal masinad, mis sirutavad teraskäsi vasemale, paremale. Haaravad puutüvesid... Või etendub sürreaalses Rootsi udus hoopis Achilleuse poolt pimedaks torgatud kükloobi agoonia? Möirete saatel katkub ta pimedas vihas maa seest hiigelkuuski. Kisub oksad ühe käeliigutusega, heidab tüve eemale.
Uus möire.
Tegelikult päästavad eestlased Rootsi metsi ning rootslastest metsaomanike vara. Niipalju kui päästa annab. Sest rootslased ise ei jõua. Pole piisavalt mehi ega tehnikat. Ning äng tuleb ka peale, kui rootslane isamaa laastatud metsa vaatab.
Rootsi pole aastasadu sõdu näinud, aga pärast jaanuaritormi avanenud pilt oli ehk hullemgi kui sõjajärgne, sest sõja ja vaenlase vastu saab ehk veel kuidagi. Näiteks vägevama väega. Aga looduse vastu... Üks talunik, kelle maadel eestlased praegu toimetavad, rääkis suguvõsa lootusest, et metsast saadakse kümme miljonit Rootsi krooni. Täna on hea, kui kakski saab.
Viiekordne häving.
Lõhnav häving
Metsas, kus paaridena töötavad saemees ja harvester, on pidulik jõululõhn. Selline, mis täidab kambri, kui isa on jõulukuusega koju jõudnud ning nüsib mõnd oksa kuusejala jaoks parajamaks. Kividevahelistest mülgastest viskab sekka vanaaegse õunakeldri rõskeid aroome.
Just kivid teevad Rootsi metsa eriliseks, räägivad mehed. Kivid ei lase teedel mudajõgedeks muutuda, küll aga varjavad enese veeres laukaid, kuhu metsatehnika võib vajuda. Kivid loksutavad roolis istujaid ja panevad paljutki küsima. Kuidas ja miks said metsa keskele inimkõrgused ja sajanditevanused kiviaiad? Ning kas paari meetri kõrgused kuhjatised on kunagised kalmed? Mehed ei tea. Eks mets teadis, aga metsa enam pole ning töötandrist õhkub peiemeeleolu. Üksikud veel elavad puud seisavad kesk lanke tuulest räsituna. Eesti mehed arvavad, et vähegi tugevam torm murrab ka need. Aga Rootsis on rootsi kord, mis ütleb: kõik, mis vähegi elab ja millel nina püsti, peab püsti jääma. Hävingut niigi palju.
Rootsi taat seisab oma rüüstatud maa kõrval. Tal on paber pihus. Rootsi taat ütleb eesti saemehele selges eesti keeles: “Tere!” Ja loeb siis tervituse pühalikult paberi pealt maha. Natuke konarlikult loeb, kuid ikkagi enam-vähem selges eesti keeles. Taadil on kulunud mitu päeva, et kõik tähtsad sõnad sõnaraamatu järgi paberile panna. Aga nüüd on need valmis ja taat loeb. Eesti metsamees kuulab ega tea, kuhu käsi panna. Õhust õhkub ilu, kohmetust, ängi.
Tuntakse puudust saunast
Väikeses Horda-nimelises külas on maja aknast väljas sinimustvalge lipp. Maja ees pladiseb purskkaev, taga on spordiväljak. Siin asub eestlaste kodu ehk kommuun. Kui Eestis elavad metsamehed töö ajal metsa veeres vagunelamus, siis Rootsis õnnestus iga firma tarvis rentida kahe vannitoa ja kolme kempsuga maja, kus mehed elavad kahekaupa tubades.
Ainuke, mis puudub, on saun. Ja see on probleem. Seljad sügelevad kohe hullupööra, kui kahenädalase töö järel Eesti poole sõidetakse. Ning see õige puhkuse tunne tuleb meestele alles siis peale, kui esimene kõva leil võetud ning vihalehed selja hõõguma peksnud.
Kruusatee veeres on mägi ja mäel vana ning väärika rootsi suguvõsa hauaplats. Hiiglaslike, ajahambast puretud ning maad ligi vajunud pärnade all seisavad kivid aastaarvudega 17.. . Nüüd on platsi kõrval üks teine haua-plats. Hoopis suurem. Sinna on kaheksateistkümnele hektarile virnadesse laotud vähemasti
40 000 tihumeetrit puitu, paljuski eestlaste poolt metsast maha võetud. See puit sureb, sest mida sellega peale hakata, ei tea ükski rootslane. Mõne nädala eest ladises vesi üle sureva puidu laamade. Kastmisega püütakse puitu veel päästa, aga milleks, ei tea seni veel keegi.
Vesi nõrgub pisaratena üle palgilaamade.
Saemees – rohkem kui vaid töö
“See ei ole töö, see on rohkem kui töö,” ütleb puuderägast äkitselt nähtavale ilmunud saemees Aare Hannus. Ta räägib, et tuli Rootsi eelkõige huvi, mitte aga teenistuse pärast. Ja sai selgeks, et saemehe amet on maailmas üks ohtlikumaid. Tormimurru lahtisaagimine olla aga selle ohtliku ameti kõige ohtlikum külg. Kunagi ju ei tea, millise pinge all puu on ja kuhupoole pingest vabanenuna hüppab. Ning kui oled vales kohas ees, on pärast puu hüppamist sinu hüppamised hüpatud...
Aga olevat ikka vaks vahet, kas tulla Rootsi saemehena või turistina. Turist ei koge ju tuhkagi. Ent kui järgmisel korral Rootsi tööd pakutakse, kaalub hiidlane võimalust teha rootslastega leping ise, firma abita. Nii oleks tasu ehk priskem.
Kõige suurem ime on Hiiumaa mehe jaoks Rootsi poemüüjad. Kohe võtavad suu lahti ja teevad meele helgeks. Sest seda, et inimesed võivad olla nii viisakad ja sõbralikud, saab uskuda vaid siis, kui oled oma silmaga näinud.
Ja kui poleks oma silmaga näinud, ei oskaks aimata sedagi, kui kole olukord võib Rootsi metsas tegelikult olla, ohkab seitsmeteistaastase staaiga saemees.
Kui veel lisada hommikune kissellina paks udu, millest läbi ei näe, tundub kõik olevat kui sünges muinasjutus.
Aare Hannuse naine töötab ka võõrsil – Tallinnas. Ja kui mõlemal trehvab samal nädalal vaba aeg olema, siis kohtub perekond Hiiumaal. Aga kui ei trehva, ju siis trehvab mõni teine kord R. S.
Viiskümmend korda rohkem kui Eestis
750 miljonit tihumeetrit hävitatud puitu
8. ja 9. jaanuaril Läänemerel möllanud torm kahjustas Eestis ligi poolteist miljonit tihumeetrit puitu. Lätis oli seda viis korda rohkem ehk 7,5 miljonit tihumeetrit. Rootsi metsades hävis või sai kahjustada Eestist viiskümmend korda enam puitu ehk 750 miljonit tihumeetrit.
80% hävinuist ja kahjustatuist on kuused, 15% männid.
11. jaanuaril eraldas Rootsi valitsus 18 miljonit Rootsi krooni, et kahjustuste kohta nii kohapeal kui ka satelliidivaatluste abil infot koguda ja rahvast tormimurdudega metsa mineku eluohtlikkuse eest hoiatada. Samuti valmistati ette ulatuslik kahjustatud metsade üraskitõrje kava. Külm suvealgus takistas üraskite arenemist ja päästis mahalangenud puitu.
Üks Rootsi metsades tegutsejaist – AS A&P Mets – on 1997. aastal loodud Eesti ettevõte, mis tegeleb metsamaterjali varumisega ja metsakinnistute majandamisega. Firma peakontor asub Viljandis, harukontor Pärnus.
Põhiline töövahend Rootsi metsades on harvester, mis suudab tunni jooksul tormimurrust välja lõigata ja laasida 16–17 tihumeetrit puitu.
Ühel harvestril kulub kogu Rootsi tormimurru puhastamiseks umbes 40 000 tundi ehk üle 15 aasta. R.S
