Eesti müüs ainsa teaduslaeva


Eesti on suhteliselt odavalt Rootsile maha müünud oma ainukese mereuuringuteks kõlbliku teaduslaeva Livonia (varem Arnold Veimer).

Eesti riik ei suutnud Nõukogude valuutarublade eest 1984. aastal Turus ehitatud laeva endale pidada, see müüdi Rootsi mereväele.

Laupäeval miinisadamast lahkunud Livoniat saab uue nime all ja uutes värvides näha võib-olla siis, kui Rootsi merevägi jälle Eestisse visiidile tuleb. Täna või homme heisatakse Muskö sadamas senisele Eesti teaduslaevale Livonia Rootsi lipp.

Sellel laeval sõitnud meremehed ei saa hästi aru, miks Eesti riik oma varandust nii põlgab. Kuuldavasti müüdi see superjääklassi, stabilisaatorite ja küljeluukidega ning hea manööverdusvõimega laev üsna odavalt. Sajandi lõpuni kehtivate dokumentidega laeva hinnaks on nimetatud 80 miljonit krooni. Livonia ekspluatatsioonikuludeks oleks riigil kulunud umbes kuus miljonit krooni aastas.

Eestis taotles seda laeva endale piirivalve, nähes ette Livonia kasutamist eri ametkondade ühishuvides. Piirivalvel lasub vastutus merepääste eest, aga puuduvad vahendid abistamaks näiteks suuremaid reisilaevu.

Kui nendega midagi juhtub, siis polegi laevu, mida appi saata. Jää tulekul võib merepiirivalve välja saata ainult Kõu.

Imelik, et siis, kui Eestis ei peetud Livoniat vajalikuks, leidis selle endale sobivat Rootsi merevägi, kus on palju moodsaid ja kalleid laevu. Samal ajal saab Eesti piirivalve Rootsi laevaabi, tõsi, üsna eakat - piirivalvelaevastiku keskmine vanus on üle 30 aasta.

Livonia oli ehitamisajal üks maailma paremaid teaduslaevu, 12-aastane laev on aga üsna noor, vaid teadusaparatuur vananeb kiiresti. Vastavalt mõne aasta tagusele valitsuse otsusele pidi mereinstituut saama Livonia müügi raha eest muretseda uue teaduslaeva. Karta on, et selle raha eest uut moodsat laeva ei saa. Pealegi on mereinstituut teatanud, et laeval on ligi 10 miljonit võlgu. Raske uskuda, kui on teada, et Livonia väljarentimine mereturismiks tõi aastaga sisse ligi poolsada miljonit.

Eesti riik vajab kahtlemata omaenda mereuuringuid. Ent teiste riikide laevade kasutamine Eesti vetes sunnib tähelepanelikuks. Kaks aastat tagasi jahtisid Eesti võimud Eesti sisemeres spioonlikult käitunud Soome teaduslaeva Muikku, millel mereinstituudi teadurid oma uuringuid tegid. Kui Eesti mereuurijad sõltuvad teiste riikide teaduslaevadest, pole ime, kui neil võivad olla ka lipuriigi antud ülesanded.

Laupäeva õhtul, kui Livonia lahkus, külg ees, pimedas Miinisadamast, meenus, kui tähtsaks peavad rootslased laevade head manööverdusvõimet.

Liina Velland

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare