Eesti noorim doktorikraadi omanik on 24-aastane



Mullu sügisel rekordnoorelt doktorikraadi kaitsnud Darja Lavõgina saavutus ületati kiirelt – juba poole aasta pärast kaitses doktorikraadi veelgi noorem Margus Niitsoo.

Darja Lavõgina oli kaitsmise hetkel 24 aastat 5 kuud ja 10 päeva vana, Niitsoo aga 24 aastat, 4 kuud ja 13 päeva, teatas Tartu ülikool. Niitsoo oleks võinud jõuda doktorikraadini lausa 23-aastaselt, kuid tõmbas ise protsessile mullu sügisel pidurit, et saada endale vastu tugev oponent. Eelmisel nädalal Eestis toimunud rahvusvaheline krüptograafiakonverents EuroCrypt 2011 andis selleks võimaluse.

Krüptograafiaprofessor Ahto Buldase juhtimisel keskendus Niitsoo oma doktoritöös Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisusele. “Ma leidsin ajatempli turvalisusele parema tõestuse, mis võimaldab tembeldust teha praktikas kiiremini ning leidsin, et mingis mõttes paremini ei saa, sein on ees,” selgitas Niitsoo.

Töö pealkiri viib mõtte mustkunstile: „Oraakliga musta kasti eraldustehnikad rakendustega ajatembeldusele.“

“Kui pank võimaldab teha digiallkirja abil ülekandeid, siis panga jaoks on digiallkirja süsteem must kast. Eeldatakse, et digiallkiri on turvaline ning eeldatakse, et kui keegi tahab pangatoimingutesse sisse tungida, siis peab ta olema esimesena võimeline murdma digiallkirja süsteemi,” selgitas Niitsoo oma töö sisu. “Panka ei huvita, kuidas digiallkirja andmine täpselt käib.”

Samamoodi käsitles ta musta kastina seda räsifunktsiooni, mille peale on üles ehitatud GuardTime’i digitembeldustehnoloogia.

Lisaks teadustööle on Margus tegelenud kolm aastat ka ülikoolis õpetamisega. Tal on sügav huvi psühholoogia vastu, olles näiteks selles valdkonnas juhendanud koos TÜ psühholoogidega magistritöö "Vaimsete võimete testi automaatne genereerimine." Vabal ajal harjutab ta basskitarri ning on kirjutanud ka laulusõnu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare