Eesti on Taanile õppelaeva eest juba terve aasta võlgu
Mullu juulis sõlmis tollane haridusminister Mailis Reps Taani mereväega lepingu, et soetada mereakadeemiale õppelaev Kristiina. Segaste suuliste kokkulepete virvarri tõttu pole lennusadamas seisva laeva eest siiani makstud.
Endine haridusminister Reps ütles Päevalehele, et tegemist oli rutiinse riigikooli puutuva lepinguga, millele haridusminister kirjutas alla vaid vormi pärast. “Tegelikult oli see kokkulepe toonase mereakadeemia rektori Jüri Lemberi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi vahel. Kaitsevägi pidi hiljem laeva välja ostma,” sõnas Reps, mööndes siiski, et see oli vaid suuline kokkulepe. “Poliitiline vastutus jääb tõesti,” nentis ta enda allkirjaga, kuid maksmata lepingu kohta.
Haridusministeeriumi majandusaasta aruandega kaasnev siseauditi hinnang arvustab teravalt eelmise ministri ajal Taaniga sõlmitud umbes 6,6 miljoni kroonist laevaostutehingut, mille eesmärk oli soetada mereakadeemiale õppelaev Kristiina.
Ministeeriumi siseaudiitor juhib tähelepanu asjaolule, et laeva ostuks polnud volitust ei 2006. aasta riigieelarves ega ka valitsuses kinnitatud investeeringute plaanis. “Seisuga 31. mai 2007 on Taani mereväele tasumata nii ostuhind kui ka võimalikud viivised tasumata ostuhinnalt,” paljastab hinnang veel ühe üllatuse.
Laev ei sobi kohe õppetööks
Nüüdne Isamaa ja Res Publica liidu poliitik Kõuts aga ütles, et tema sellist väidet ei saa küll kommenteerida. “Mina väljendasin Repsile vaid mereväe positiivset seisukohta, kuna Kristiina puhul on tegemist mereväe laeva Tasuja sõsaraga.” Kõutsi sõnul oleks Krisiina seepärast ka sobiv mereväelaste koolitamiseks.
Haridusministeerium keeldus eile konfidentsiaalsuse nõudele viidates Taaniga sõlmitud lepingut lähemalt avamast. Nende esindaja sõnul on nüüd siiski taotlus maksmiseks vajalike ümbertõstmiste kohta selle aasta riigieelarves rahandusministeeriumile esitatud ja oodatakse vastust.
Samas ei pruugi väljaostmine lennusadamas konutava aluse küsimust veel lahendada. Mereakadeemia prorektor Jüri Kaljuvee sõnul ei sobi laev ilma ümberehituseta kohe õppetööks. “Balti laevaremonditehase hinnangul maksab ümberehitus 10–20 miljonit. Lisaks kulub ülalpidamisele vähemalt 10 miljonit krooni aastas,” rääkis ta.
