Eesti ooperi lipulaeva Estonia meeskonnas valitseb segadus
Töötajad on mures asutuse tuleviku pärast, kuna teatri nõukogu langetab nende hinnangul Estoniat puudutavaid otsuseid n-ö kinniste uste taga. Segadust on sünnitanud uue peadirektori pikale veninud valimine ja teatri tulevikuvisioonide väidetav puudumine.
Pärast 18 kuud kestnud arutelusid on juhikoha kandidaatidest sõelale jäänud koorijuht Aivar Mäe, aga ikka pole veel selge, kas just tema astub järgmise aasta sügisel ametisse. Teatri töötajad on hämmelduses asjaolust, et nõukogu pole neile selgitanud, miks eelistatakse Mäe kandidatuuri ja missuguseks kujuneb ooperiteatri arengukava.
Estonia pealavastaja Neeme Kuninga sõnul tekitab nõutust rahvusooperi nõukogu. „Küsimus on selles, milline on üldse nõukogu osa juhtimisstruktuuris,” rääkis lavastaja. „Paljud estoonlased ei saa aru, mis teatris toimub, on segaduses ja nõutud.”
18 kuud väldanud konkursil on peadirektori ametikoha täitmiseks läbirääkimisi peetud lisaks Mäele ka praeguse juhi Paul Himmaga. Enne viimast istungit andsid Estonia usaldusisikud nõukogule üle aga kirja, kus hääletuse tulemusel pooldati senise juhi jätkamist. Nõukogu pole ettepanekut seni arvesse võtnud ega oma otsust teatri töötajatele põhjendanud. „Tahtmatult võib jääda mulje, et peadirektori kohta tahetakse tingimata kindla isikuga täita,” avaldas Kuningas tekkinud spekulatsioone.
Üks kõnealustest usaldusisikutest, 13 aastat Estonia rätsepaosakonnas töötanud Jaanika Suuroja, kes peaks nõukogu ja teatrirahva vahelist infot vahendama, ütles Päevalehele, et üleüldine teadmatus ja arusaamatus on ooperiteatri personali hulgas tõepoolest võimust võtnud. „Ma ei saa öelda midagi ei nõukogu poolt ega vastu, kuna pole mitte mingisugust infot selle kohta, mida kõnealuses siseringis kavatsetakse või arutatakse. Paraku võivad teadmatusest sündida igasugused spekulatsioonid,” lisas ta.
Klas: kõigile meeldida ei saa
Estonia praeguse peadirektori Paul Himma hinnangul pole tema 14 aastat kestnud ametiaja jooksul ükski teatrijuhi konkurss nii pikka aega väldanud. Samuti leiab ta, et nõukogu tegevus on erakordselt läbipaistmatu.
„Ma ei arva, et Mäe oleks peadirektorina halb valik, kuid selge on see, et teatrijuhi vahetumisega muutub ka Estonia töökorraldus,” selgitas Himma Päevalehele. „Mitmed teatri töötajad on mult ka küsinud, milline saab olema Estonia arengusuund, kuid mina olen sunnitud vastuse võlgu jääma, sest nõukogu pole mulle endalegi seletusi jaganud.”
Himmaga läbirääkimiste lõpetamist põhjendas nõukogu esimees Eri Klas sellega, et praegune direktor on oma ametis küll väga hästi toime tulnud, kuid nüüd oleks vaja teatri tegevusse natuke värskendust.
„Kõiki rahuldava otsuse tegemine on väga raske, et mitte öelda võimatu,” selgitas Klas nõukogu otsuse tagamaid. „Protseduur vältas pikka aega sellepärast, et kandidaatide valimine peab olema ettevaatlik ja läbimõeldud tegevus. Selleks ajaks kui Himma ametiaeg täis saab, asub tööle ka uus peadirektor.” Väited teatri puudulikust tulevikuvisioonist lükkas Klas samuti ümber, tema seisukohtadega nõustusid teised nõukogu liikmed.
„Ma ei leia, et oleks tehtud mingisuguseid vigu,” kommenteeris nõukogu tegevust üks selle liige, Urmas Reinsalu, kes nõustus siiski sellega, et kui teatri töötajad on juhtkonnale läbipaistmatut tegutsemist ette heitnud, peab probleem olemas olema. „Kahtlemata katsutakse infosulud ja arusaamatused lahendada,” lubas Reinsalu. Praegu peavad Estonia töötajad leppima teadmatusega teatri tulevikust.
„Olukord, kus estoonlased nõukogu tegevust vaid ajalehe vahendusel jälgida saavad, on ebanormaalne,” tõdes Himma, lisades, et uue teatrijuhi pikale veninud otsimine mõjub teatri tegevusele halvavalt. „Mina isiklikult ei saa aru, mida riik Estonialt ootab,” nentis peadirektor.
„Wallenberg” jäeti Moskvas ära
•• Oktoobri lõpus pidi Estonia teater pärast pikki ettevalmistusi mängima Moskvas Erkki-Sven Tüüri antifašistlikku ooperit „Wallenberg”, kuid paraku tabas otsustaval hetkel projekti järsk lõpp. Teatri juhtkonna hinnangul takerdus ettevõtmine raha taha, ehkki kultuuri- ja välisministeerium olid kumbki omalt poolt valmis eraldama teatrile 300 000 krooni ja puudu oleks jäänud vaid ligi miljon krooni. Alguses oli kavas vajaka jäänud summa võtta teatri eelarvest, kuid Estonia nõukogu otsusega kanti see ettepanek maha.
•• Teatri peadirektori Paul Himma sõnul pole nõukogu tema 14 aasta pikkuse ametiaja jooksul veel kordagi mingi projekti läbiviimiseks teatri eelarveliste vahendite kasutamist keelanud.
