Eesti ostab mõne aasta jooksul 50 tanki
Kaitseministeerium on taas võtnud kavva plaani hankida Eesti kaitseväele tanke ja kõige optimistlikumate kuulduste kohaselt võiks Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots oma ametivolituste lõppemisel 2011. aasta lõpus poseerida Eesti oma tanki taustal. Kui palju ja milliseid raskesoomukeid Eesti kaitseväele hangitakse, pole veel täpselt otsustatud. Staabikindral Neeme Väli teatas juba veebruaris Afganistanis teenivatele sõduritele esinedes, et Eestis on valmimas plaan soetada tankid ning peagi hakatakse nende jaoks ka sõdureid välja koolitama. Kindel on see, et kümne aasta pärast tankid tulevad – selle on valitsus ära otsustanud. Kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et tankiüksuse väljaarendamise kohustus on NATO liitlaste ees juba võetud. „Sõjalise kaitsevõime arendamise järgmise kümne aasta kava kohaselt peame soomusmanöövervõime välja arendama, mille üheks komponendiks on ka tankiüksus,” sõnas Aaviksoo.
2008. aasta Gruusia sõja järel käis Aaviksoo välja, et vajadus on 40 tanki järele, kuid hetkeseisuga kindlalt vajaolevat tankiüksuse suurust otsustatud pole. 50 tanki suurune üksus koos sellele lisanduvate jalaväe lahingumasinatega võiks aga ministri hinnangul moodustada Eesti kaitseväe 1. brigaadi selgroo. Kaitseminister Jaak Aaviksoo on öelnud ka seda, et tema haldusalas planeeritava projekti kogumaksumus ulatuks nelja miljardi kroonini. Vähemalt käis ta sellise summa välja 22. märtsil toimunud riigikogu riigieelarve kontrollikomisjoni istungil, kui jutt läks peateemaks olnud Vabadussõja võidusamba ehitamiselt korraks muudele radadele. Suurem osa planeeritavast kulutusest ei läheks aga tankide endi, vaid infrastruktuuri, väljaõppealade ja lisatehnika hankimisele. „Elutsüklihooldus, meeskondade väljaõpe, tankipolügoonide arendus ning muu säärane on tegelikkuses vähemasti sama olulised kui, piltlikult öeldes, sõbrahinnaga tankide mahalaadimine Paldiski sadamas,” ütles Aaviksoo eile.
Üksus sünnib viie aastaga
Aaviksoo on varem maininud väga optimistlikku võimalust, et Laaneotsa ametivolituste lõp-pedes võiks juba esimene masin soetatud olla. Nõukogude sõjaväes tankidiviisis teeninud Laaneotsa volitused aga lõpevad juba 2011. aasta lõpus. Aaviksoo pidas eile kõige reaalsemaks variandiks, et planeerimistsükliks kujuneb üks aasta ja tervikliku üksuse väljaarendamiseks neli kuni viis aastat. Kuidas infrastruktuuri rajamist ja tankistide koolitamist korraldada, pole samuti veel lõplikult otsustatud, kuid ministeerium ja kaitsevägi on loonud töögrupi, kes tegeleb soomusmanöövervõime väljaehitamiseks täpsema kava koostamisega. „Parasjagu pruugitud, ent mõneti elujõulise tanki võib kohati saada ilma rahata, ent me ei vaja rauahunnikuid, vaid tegelikku võitlusvõimet ja see vajab palju muudkui kui tankid ise,” sõnas minister. „Selleks peab töögrupp välja selgitama kõik vajalikud vastused kõigile küsimustele ning esimesed vastused peaks valmis olema juba enne suurt suve.” Ministri sõnul on temal tänu „Erisaatele” üks tank kabinetis juba olemas. Tõsi, tegemist paaridollarilise plastmudeliga. „Kas see, et tegemist on Leopard II A6 mudeliga, omab mingit tähtsust, ei julge hetkel küll öelda,” lisas minister.
