42 haubitsat läheb kaitseministeeriumile maksma kaks miljonit eurot ehk 31,3 miljonit krooni, hange sisaldab ka laskemoona, varustust ja koolitust, teatas kaitseministeerium. Tasumine toimub Eestile soodsa maksegraafiku alusel peamiselt 2010. aasta jooksul.

Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimet ütles Päevaleht Online’ile, et 122 mm haubitsate kasutuselevõtuga seisma jäävad 90-ndate aluses Soomelt abi korras saadud 105 mm haubitsad üritatakse maha müüa.

„Väike osa neist jääb tseremoniaalrelvadeks ehk siis aupaukude laskmiseks, ülejäänute osas on veel lahtine, kas neid õnnestub müüa või mitte,” ütles Kuimet. „Need, mida müüa ei õnnestu, utiliseeritakse.”

Miks otsustati osta just 122 mm haubitsad, millest kõik ka Soomes kasutust ei leidnud ja ladudes seisid, selgitas Kuimet, et kaitseväe arvates on neid vaja. „Neile leiti struktuuris koht ning pakkumine oli rahaliselt soodus,” põhjendas ta.

Kuimet ei eitanud, et tegu on iseenesest vanade mudelitega, kuid kuna hankeks väljavalitud haubitsaid on väga vähe kasutatud ja nad on suurema osa oma elueast laos seisnud, otsustati need siiski osta.

Haubitsaid hakatakse kasutama suurtükiväelaste rahuaegses väljaõppes ning kahe sõja-aja suurtükiväepataljoni relvastamiseks.

Esimesed 12 uut haubitsat on juba Eestisse saabunud ning need osalevad ka teisipäeval vabariigi aastapäeva paraadil Narvas.

Seoses eelarvekärpega, mis viis kaitseministeeriumi eelarvest ligi 600 miljonit krooni, ei ole ministeeriumil sel aastal enam suuremaid hankeid plaanis, samas ükski planeeritud hange ära ei jää.

„Koos soomlastega tegeleme veel keskmaaradarite hankimisega, plaanis on vähendatud mahus osta ka Saksamaalt kasutatud veokeid ja samuti vähendatud mahus ühekordseid tankitõrjelaske,” rääkis Kuimet. "Samas ühtegi suuremat hanget ära ei ole pidanud jätma, väiksemaid lihtsalt lükkame edasi ja mõningaid hankeid teeme vähendatud mahus. Hangete pakett on terviklik plaan, kuhu me tahame jõuda ja sealt midagi lihtsalt vahelt ära võtta ei saa, saame ainult edasi lükata."