Eesti otsib oma ohtlike jäätmete strateegiat
Ohtlikud jäätmed on ohtlikud, ent need on ka kaup – selle kraamiga kaubeldakse riikide vahel nii legaalselt kui salamisi.
OOTAVAD OMA AEGA. Et ohtlike jäätmete ladustamiseks ja nendega kauplemiseks on üsna täpsed reeglid, kipub seesugust ülejääki kogunema ettevõtete territooriumidele. “Kunagised uuringud näitasid, et üle poole meil tekkivatest ohtlikest jäätmetest koguneb ettevõtete territooriumidele, kellest suur osa on saanud loa sellesarnase jäägi hoidmiseks,” ütleb AS Modulvest projektijuht Marje Uusalu. Tema sõnul on jäätmekäitlus üks keemiatööstuse harusid ning kaup nagu iga teinegi toodang. See on ka põhus, miks Eesti Väliskaubanduse Liit korraldab 6. mail seminari ohtlike jäätmete riikidevahelise veo teemal.
Praegu kogutakse Eestis kõige süstemaatilisemalt kokku autoakusid. Need veetakse ümbertöötamiseks Hispaaniasse ja Suurbritanniasse. Hõbedat sisaldavaid fotokemikaale viiakse Soome, nii nagu värvilist vanametalligi. Seevastu tuuakse pliiakusid sisse Lätist, metallijäätmeid aga Soomest. Asjatundjate arvates võiks Eesti ohtlike jäätmetega palju rohkem kaubelda. Seda kaubandust ei tasu karta, seni kuni tegu on legaalse tegevusega. “Mida varem firmad ohtlike jäätmete probleemile mõtlema hakkavad, seda parem,” arvab Uusalu.
IGAÜHE ASI. Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuses näiteks ootab oma aega sadu tonne pestitsiide. Vaivaras jäätmeid ei töödelda, see on vaid turvaline ladustamisplats. “Meil ei tasu ümbertöötamistehast ehitada, sest sellel poleks nii palju koormust, kui vaja oleks,” ütleb Uusalu.
##Ohtlikke jäätmeid tekib iga päev juurde – igas fotolaboris, keemilises puhastuses, keemiatööstuses, põllumajanduses. Siiani on nende hoidmiseks Eestis kasutusel neli viisi. Loa alusel oma territooriumil hoidmine, Vaivarasse transport, eksport. Või siis neljas, salajane ja ebaseaduslik. Samas ei tohi ohtlikke jäätmeid ladustada samasse prügilasse orgaaniliste jäätmetega. Uusalu oskab tuua sellekohase näite Malaisiast, kus prügilast hakkas eralduma eriti mürgist gaasi.
Et jäätmevaba tehnoloogiat pole olemas, ei kehti ka sellekohane mõnel pool moodsaks kujunenud loosung. Saab vaid vähendada jäätmete hulka. Pahatihti tehakse seda vaid paberil. “Peaks kasvama inimeste teadlikkus,” arvab Uusalu, “ohtlike jäätmete majanduse kord on oluline tulevaste põlvede jaoks.” Reegel on lihtne: sellelaadsed jäätmed peaksid sattuma mujale kui olmeprügi sekka. Nõnda on igaühe asi, et vanad patareid, akud, halogeenlambid, värvijäägid ja lahustitilgad ei rändaks tavaprügilasse.
TULUS MAJANDUSHARU. Jäätmemajandus on tulutoov nagu iga majandus. Seal ringleb miljoneid ja legaalselt jäätmetest lahti saamiseks peab üsna kopsakat raha maksma. “On tehtud kriminaalfilme, kus jäätmete pärast tapetakse,” ütleb Uusalu. Siiski on tal tuua ka hea näide. “Eesti Energia võtab asja tõsiselt ja Narva elektrijaamades töödeldakse kaks-kolm tuhat tonni ohtlikke jäätmeid.”
Jäätmete hulka kuuluvad Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul läbitöötanud autoõlid ja vanad autokummid. Viimased hakitakse ja nii nagu vanad õlidki töödeldakse kütteks sobilikuks õliks. “Tõime sisse kumme mujalt, kuid nüüd ootame Eesti oma autokumme,” ütleb Lahtvee, “neid oleks mõislik hakkida Tallinnas ja siis Narva tuua.” Läbirääkimised keskkonnaministeeriumiga käivad, sellest sõltub hakketehase rajamine.
