Eesti Päevalehe eksperiment: Lasnamäe valiks Barack Obama
Selgus, et kui valimisi peetaks USA asemel Lasnamäel, võidaks Barack Obama need kindlalt, saades 97% häältest. Teistes valimispaikades – Kadrinas ja Tallinna vanalinnas – anti sõnaõigust ka John McCainile, kes kogus umbes 40% häältest.
Kuigi valimised toimusid mängult, jätkus osalejatel silmasära, argumenteerimisoskust ja muret maailma tuleviku pärast. Tallinnas oli vene keele kõnelejate soov USA presidendivalimiste kohta arvamust avaldada palju suurem kui eestlaste oma. Kõikjal võis näha üleilmastuva meedia rolli maailma kuninga valimisel: Obama tädist teatakse poole rohkem kui oma linnaosa vanemast või vallavolikogu esimehest.
Avameelne Kadrina
Kadrina sügislaat Virumaal on lustlik ja mänguhimuline ning maarahvalikult otsesõnaline.
„Oi, kuidas mulle meeldivad mustanahalised, Dave Bentonist peaks saama järgmine Eesti president, aga praegu valin Obama!” hüüab nägus daam, pastakas lennukalt püsti. „Obamal on aus nägu, McCain tundub salakaval,” teab teine proua. „Aga ma oleks hoopis taht seda Clintoni noorikut valida,” kostab sekka hallipäine mees, naerukurd silma veerel.
Uus ligi astuja tunneb huvi: „Kas Ansipit ei saa valida? Näe, Ansip viiks kohe Ameerika maailma viie rikkaima riigi hulka, samamoodi nagu ta on tänaseks Eesti viinud… Aga olgu, võtan siis Obama.”
Ometigi pole Obama positsioon raudkindel. „Valge inimene peab ikka valge inimese valima,” ütleb noor mees. „Obamat ei saa kindlasti valida, ma kohe kardan seda moslemit,” muretseb vanem daam. Mõni McCaini pooldaja peab Obamat liiga nooreks ja kogenematuks. Kaks prouat uurivad hoolega kandidaatide nägusid ja leiavad, et McCaini oma on ilusam.
Kaks ema loodavad, et äkki Obama lõpetab sõjad ja paneb Ameerikale mõistuse pähe. „Siis saaks meie poisid Iraagist ja Afganistanist koju.”
Juustukaupmees kõneleb oma murest: „Mul on veel tähtsamad valimised pooleli, et kes on kodus president! Ikka ei saa teise poolega kokkuleppele. Vahel tundub, et mina olen president, seejärel aga selgub, et jälle tunne oli petlik…”
„Et täitsa tasuta saab valida?” rõõmustab sonimütsis mees laadaga õhukeseks kuivanud rahakotti mudides.
„Ma kohe pelgan seda asja, mine sa tea, mis selle naljategemise pärast võib tulla,” muretseb üks memm.
Bentonist kui Eesti presidendist unistav daam on tagasi, vaat et nutuvõru ümber suu: „Kitsekesega seinavaipa ei olnudki… Kindlasti tuleb Obama valida, tema toob muutusi!”
Asine Lasnamäe
Lasnamäe Mustakivi keskuse ümbrus ahhetab, kui kuuleb võimalusest valida mängult päris Ameerika presidenti. Siis aga võtab pakutust asiselt kinni, mõeldes nii Ameerika ja Venemaa suhetest kui ka sõdade lõpust.
„McCain on venevaenulik, seepärast ei vali,” kostab esimene. „Obama on nii noor ja sümpaatne, neid vanamehi nähtud küll,” saadab teine oma sedeli kasti. Kolmas näitab suurt kursis olekut: „McCaini ei saa valida. Kui vanamees ära sureb, saab presidendiks Sarah Palin, aga see naine on ju täitsa loll.”
Paljudele ei meeldi McCain, sest kardetakse: ta päästab Bushi eeskujul valla mõne uue sõja.
Globaalmõtteid mõlgutav härra seletab ja muretseb: „Senini orjandusliku mentaliteediga Ameerikale on kindlasti vaja musta presidenti, las inimesed vaatavad maailma laiemalt… Aga ma kardan, et nad tapavad ta ära.”
„Mul on vabariiklastest kõrini,” hüüab noor mees. Pensionärist vanaproua lisab: „Ülemaailmne majanduskriis on Bushi süü, seepärast valin Obama.”
Morn vanalinn
Tallinna vanalinnas naeratavad üksnes turistid ja lastelastega vanamemmed. Paarkümmend eestlast tormab valimisletist mööda, äraolev pilk silmis, suunurgad sügavasti maa poole kaardus. Justkui oleks kalleid kaasmaalasi haaranud kuri kõhutõbi. Valimismäng näib neile tobeda ajaraiskamisena.
„Valin McCaini, sest…” mees liigutab korra suud, „... ah, eks ise saate aru, miks.” Teine pragmaatik jätkab: „Eestile on McCain kasulikum.” Kahel vanaproual jätkub Obamale hääle andmise järel veel tükiks ajaks juttu, mis muutusi see šokolaadipoiss küll võiks maailmale ja Eestile tuua.
