Eesti Päevaleht ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Eesti islami koguduse kaebust Eesti Päevalehes 28. aprillil 2016 ilmunud artikli „Eesti muslimite imaam sättis end elama koguduse rahaga ostetud külaliskorterisse” ja 9. juunil ilmunud artikli „Eesti islami kogudus müüb imaami koduks muutunud luksuskorterit” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklid räägivad Eesti islami koguduse rahaasjade segadusest ja sellest, et Eesti peaimaam kasutas kogudusele ostetud luksuskorterit isiklikuks tarbeks. Teises artiklis on kirjas, et kogudus on korteri müüki pannud.

Eesti islami kogudus kaebas pressinõukogule, et artiklid laimavad kogudust ning sisaldavad meelevaldseid seoseid ja oletusi.

Eesti Päevaleht vastas pressinõukogule, et loo jaoks hangiti materjali mitmelt allikalt, kes üksteisest sõltumata juttu kinnitasid. Leht kinnitas, et autor on tuginenud allikate öeldule ja avalikele andmebaasidele. Ajakirjanik pakkus Eesti islami koguduse peavaimulikule Ildar Muhhamedšinile kahe nädala jooksul korduvalt sõna, kuid imaam piirdus üksnes lubadustega, mis jäid täitmata.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole kahe artikliga rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on Ildar Muhhamedšinile vastamiseks antud kaks nädalat piisavalt pikk aeg. Kaebaja oleks saanud oma seisukohtadega süüdistused ümber lükata.

Sulev Oll, pressinõukogu aseesimees