Suurel neljapäeval andis Jeesus Kristus oma jüngritele viimase söömaaja, mida tuntakse kui Püha Õhtusöömaaega. Samal õhtul reetis Juudas Iskariot oma Issanda 30 hõbeseekli eest.

Suur reede on kristliku maailma olulisim tähtpäev, mis märgib Jeesuse Kristuse ristilöömist. Tema keha võeti pärast surma ristilt maha ning maeti koopasse, sinna ette veeretati suur kivi, et vältida surnukeha varastamist.

Ülestõusmispühad algavad pühapäevaga, mis märgib päeva, mil mõned naised külastasid Jeesuse hauda ning märkasid, et kivi on eest veeretatud ja haud on tühi. Ka Messiast ennast nähti tol päeval ning inimesed mõistsid, et Jeesus on üles tõusnud.

Kolmapäeva õhtust tähistavad juudid aga paasapüha, mis Uues Testamendis seostub samuti Jeesuse Jeruusalemma jõudmisega, kuid paasapühade tähistamisel Jeesus asjasse ei puutu.

Paasapühad on kaheksapäevane püha, millega tähistatakse juutide naasmist Egiptusest. Paasapühad algavad heebrea kalendri järgi Nisani kuu 15. päeval, mis sel aastal langeb kokku 13. aprilliga, kuid kuna kuukalendri järgi hakkab uus päev eelmise päikeseloojangul, siis algasid ka paasapühad kolmapäeva õhtul.