Eesti Päevalehe juhtkirjas seisab, et Tallinna TV edastab tihti vaatenurki, mille taga on näha Kremli propagandamasinat. Juhtkirjas on, et Tallinna TV kajastas õhinal loengut, kus kahtlase taustaga tegelased jutustasid valeinfot jagades „Norra inimõiguste pettusest” ja Briti „lapsendamisärist”.

Toomas Lepp kaebas pressinõukogule, et Tallinna TV ei ole juhtkirjas mainitud loengut kajastanud ja Tallinna TV saated ega inimesed ole seotud Kremli propagandamasinaga. Toomas Lepp lisas, et Tallinna TV-s ei ole olnud infot „Norra inimõiguste pettusest” ega Briti „lapsendamisärist”. Toomas Lepp leiab, et seetõttu esitas Eesti Päevaleht valefakte, kuid sõna Tallinna TV-le ei andnud.

Eesti Päevaleht vastas pressinõukogule, et leht eksis sellega, et ütles artiklis, et saade on eetris olnud. Tegelikkuses polnud saade veel eetrisse jõudnud, kuid intervjuu toimus. Leht lisas, et parandas eksimuse veebis ja juhtis sellele tähelepanu 2. detsembri paberlehes. Leht märkis, et ei avaldanud Toomas Lepa kirjalikku kommentaari täistekstina, sest toimetusel on õigus ja kohustus teha valik, mida kommentaarist kasutada.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus juhtkirjaga ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on Tallinna TV kohta avaldatud ebatäpset infot, sest juhtkirjas viidatud loengut ei kajastatud.

Pressinõukogu tunnustab Eesti Päevalehte selle eest, et veebis viga parandati.

Pressinõukogu esimees Andrus Karnau