Tellimusi 3000 krooni maksvate kuldmüntide ostmiseks võtab Eesti Pank vastu reedeni.

Eesti Pank lasi Eesti esimese kuldmündi, 500-kroonise vermida vabariigi 80. aastapäevaks.

Esimeses partiis Eestisse müügiks jäänud 600 kuldmünti osteti ära kolme päevaga. “Ostjate hulgas oli kindlasti numismaatikud, aga ka väga erinevaid inimesi,” ütles Kuusmann.

Tema sõnul Eesti Panga juhtkond kuldmünte ei ostnud. “Meil oli põhimõte, et meie inimesed esimesel korral ei ostaks,” lisas Kuusmann.

Kokku lasi Eesti Pank Soomes vermida 3000 500-kroonist kuldmünti. Kuusmanni sõnade kohaselt rohkem münte mingil juhul juurde ei tehta.

Eestisse toob pank lisamünte juurde välismaale müügiks mõeldud 2400-mündisest partiist. Osa lisamünte müüb Eesti Pank ise, osa lähevad müüki kommertspankade kaudu.

Margus Kadariku kujundatud 500-kroonisel mündil on fragment sõjaeelsete aastate eesti kunsti suurkuju Kristjan Raua graafikast, kus koju jõudnud Kalevipoja käes lõkendavad vabadusepirrud.

500-kroonine münt on kullast prooviga 900, münt kaalub 8,64 grammi ning selle läbimõõt on 22 millimeetrit.

Kuldmünt pole Eesti Panga teatel mõeldud igapäevase raharingluse tarbeks, vaid eeskätt kogumisobjektiks kollektsionääridele ja ka hinnaliseks kingituseks. Seetõttu on müntide verming erakordselt kvaliteetne.