Eesti poliitikud: NATO kaitseplaan Vene agressiooni vastu on igati kohane
„Eesti on kogu aeg taotlenud, et NATO-l oleks plaan kõikide liikmesriikide kaitseks kõikide riskide vastu,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser. „Tegemist on ühiskaitse organisatsiooniga, mis planeeribki tegutsemist kõikide ohustsenaariumide puhuks, kuid ei kavanda oma naabermaade ründamist. Meil on Venemaaga mitmeid huvide kokkulangemisi nagu näiteks Afganistani, tuumarelvade ja raketikaitsekilbi osas, kuid see ei mõjuta meie kaitse planeerimist.“
„Rogozini avaldus on emotsionaalne ja üle pingutatud,“ ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. „Venemaal on väga head suhted Soomega, kes ometi panustab oma riigikaitsesse väga tõsiselt. Ainult sellist riiki tõsiselt võetaksegi, kes suudab oma riigikaitset korraldada.“
Juba Nõukogude Liit tarnis Soomele erinevaid relvi ja lahingutehnikat, ehkki Soome kaitseplaanid olid suunatud üksnes kaitseks Nõukogude agressiooni vastu.
Venemaa saadik NATO juures Dmitri Rogozin nõuab, et NATO peab loobuma Balti riikide kaitseks loodud plaanist Venemaa võimaliku agressiooni vastu.
„Ma arvan, et lääne diplomaatidel, kes kooskõlastasid või nõustusid sellise plaaniga, peab olema häbi. Sest kuidas saab Venemaad strateegiliseks partneriks nimetada ja samal ajal võtta vastu plaane kaitseks tema eest. Kuidas üldse saab ennast kaitsta strateegilise partneri eest? See on mingisugune skisofreenia,“ ütles Rogozin Venema valitsuse häälekandjale Rossiskaja Gazeta.