"Eelkõige on meie pullide kõrge aretusväärtus tähtis produktiivuse seisukohast. Tänu pullide kõrgele geneetilisele potentsiaalile saab tulevikus Eesti holsteini lehmade piimaand tõusta Põhjamaade tasemeni, see on 7500 kilogrammi piima lehma kohta," selgitas minister.

Interbull kõrvutas hindamisel 24 riigist pärit 65.562 holsteini tõugu pulli aretusväärtusi. Hindamine on kord kvartalis ja selle tulemused on aretajatele ja eelkõige aretusühistule oluline lisainfo allikas.

Hindamisele eelneb Eesti jõudluskontrolli keskuses veiste aretustunnuste geneetiline hindamine moodsa kontrollpäeva mudeli alusel, rääkis pressiesindaja. Jõudluskontrolli keskus saatis Interbulli hindamiseks Eestist 239 pulli andmed.

Etazon Lambro suhteline piima aretusväärtus on 146 punkti, mis on vaid kaks punkti madalam maailma parimast.

Eesti on rahvusvahelise jõudluskontrolli komitee (ICAR) liige alates 1996. aastast. Samast aastast osaleb Eesti ka rahvusvahelises pullide hindamise süsteemis Interbull, mis on ICAR-i üks alamkomitee.

Minister Padaril on kavas tutvuda Eesti tõuloomakasvatuse ühistuga Kehtnas 14. juunil, et arutada Eesti holsteini veiste tänast aretusolukorda.

Praegu on holsteini tõugu lehmade karjade osakaal Eestis tõusnud 72 protsendini. Kogu maailmas on holsteini tõug arvukaim ja suurima piimatoodanguga.