Nii president Toomas Hendrik Ilves kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo leiavad, et Eesti peaks olema NATO-s ja Euroopa Liidus küberrünnakute ning -kuritegevusega seotud teemade algataja ning päevakorral hoidja.

“See annaks meile juurde turvalisust ja kindlustunnet, et küberjulgeolek ehk Tiigrikaitse on asi, millega Euroopa Liidus ja NATO-s pidevalt tegeldakse,” ütles president Ilves eile. Ilves lausus, et küberkuritegevus ei ole ühe või kahe riigi vaheline küsimus, vaid hoopis laiem probleem. “Küberkuritegevuse, mille üks osa on küberrünnakud, ohjeldamiseks on vaja riigisisest suutlikkust, rahvusvahelist koostööd ja vajalikku seadusandlust. Just sellest viimasest rääkisin ka näiteks möödunud reedel Hollandi välisministri Verhageniga ja kui te jälgite

NATO-s toimuvaid arutelusid, siis näete, kuidas ka allianss sel teemal muretseb ja tegutseb,” rääkis Ilves.

Eesti otsib liitlasi

Ilvesel on enda sõnul hea meel vaadata, kuidas praegu sõnastavad küberkuritegevuse ohjeldamise probleeme eri ministeeriumide ametnikud. “Nagu olen kuulnud, arutab seda teemat lähiajal ka valitsus. Rahvusvaheliselt tuleb aga leida võimalikult palju liitlasi, kes mõistavad küberjulgeoleku olulisust.”

Kaitseminister Jaak Aaviksoo arvas, et Eestit kübersõja küsimustes eestvedajaks nimetada oleks liiga suuresti öeldud, ent kindlasti võib Eestit nimetada teema päevakorras hoidjaks. “Kaitsepoliitiliselt on meie nähtavus selles valdkonnas eesmärk number üks,” sõnas Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Eesti eesmärk jõuda küberkaitse teema rahvusvahelise teadvustamiseni. “Me oleme juba alustanud kooperatiivse küberkaitse keskusega, mille vastu on huvi tundnud paljud NATO riigid. 2008. aastal peaks keskus saama ka NATO akrediteeringu,” tutvustas Aaviksoo esimesi samme.

Kaitseminister lisas, et samuti on vaja korralikult analüüsida Eestit tabanud küberrünnakute ajal salvestatud materjale. “Analüüs, kuidas, mida ja kes tegi, tuleb teha rahvusvahelises koostöös. Selline analüütiline kokkuvõte valmib sügiseks. Pärast seda tuleb terve hulk järelmeid eri ministeeriumidelt.”

President Ilvese sõnul tuleb alustada analüüsi, mis seadusi on vaja korrastada, ning koostada üle-euroopaline küberkuritegevuse alane seadustik.

USA mõttekoda uuris rünnakuid

•• Mainekas USA mõttekoda Center for Strategic and International Studies (CSIS) tõdes oma analüüsis, et kuigi Eesti-vastastes küberrünnakutes kasutati vaid üht Kremli arvutit, ei näita see Vene valitsuse süütust.

•• “Vene valitsuse agendid võisid kasutada jututube ning e-kirju, et õhutada patriootlikke Vene häkkereid rünnakule Eesti võrgusüsteemide vastu,” seisab analüüsis.

•• Samas leidis mõttekoda, et küberrünnakuid Eesti vastu ei tuleks pidada mitte kübersõjaks, vaid lihtsalt protestiks pronkssõduri eemaldamise vastu.

•• “See on sama, nagu lamaksid demonstrandid sõiduteel, et takistada liiklust. Vahe seisneb selles, et küberprotestijaid ei ähvarda oht auto alla jääda.”

•• Analüüsi järgi valitses Eestis küberrünnakute ajal küll segadus, ent siiski saadi rünnakute ohjeldamisega hästi hakkama. “Eestlased reageerisid rahulikult ning taastasid võtmeteenused mõne päeva jooksul.”