„Esimesel võimalusel loob Rahva Raamat uuenenud e-poes ka oma keskkonna e-raamatutele. See annab võimaluse kirjastajatele pakkuda raamatuid elektrooniliselt ning innovatiivsetel raamatusõpradel valida e-raamatu või paberraamatu vahel,” rääkis Vagenstein. E-raamatute käibemaks on võrreldes tavaraamatu 9% asemel 20%. „See mõ­jutab otseselt ka e-raamatute hinda,” märkis Vagenstein.

E-raamatutega on algust teinud ka kirjastused Menu ja Ersen. „Oleme stardivalmis, meie raamatud on juba praegu koduleheküljel elektroonilisel kujul saadaval,” rääkis Menu kirjastuse juht Janari Lage. Peamine takistus on tema hinnangul e-lugerite kõrge hind. „Samal ajal hakatakse tõenäoliselt korraldama kampaaniaid, kus näiteks kümne e-raamatu ostmisega oleks võimalik saada kaasa tasuta e-lugeja,” sõnas ta.

Tavalistest raamatutest tulevad e-raamatud Lage hinnangul umbes 30% odavamad. „Kirjastus ei saa vähem teenida, autor samuti mitte. Jäävad ära trükikoja kulud ja sealt see põhiline rahaline vahe tuleb,” viitas ta. Menu kirjastus ei kavatse ise müügiga aktiivselt tegelema hakata.

„Oleme avatud koostööks kõigi tegijatega, olgu selleks siis Rahva Raamat, Eesti Päevaleht või keegi teine,” märkis Lage. Vahendustasu suurus on tema sõnul juba läbirääkimiste küsimus.

Pole juurdepääsu klientidele

Koostööd proovitakse tulevikus teha ka Tele2-ga. „Müügiplatvorm võib ju olemas olla, aga kui puudub juurdepääs klientidele, siis pole sellest suuremat kasu,” selgitas Lage. Väike Menu kirjastus tegeleb Lage sõnul e-raamatutega pigem hobi korras,  raamatuturu suurtel kirjastajatel tasuks tema hinnangul aktiivne tegutsemine ka rahaliselt ära – USA-s moodustavad e-raamatud juba umbkaudu 10% suurte kirjastajate läbimüügist.

Käibemaksu kohta arvas Lage, et e-raamatud ei erine millegi poolest tavaraamatutest. „Mõnedes Euroopa riikides on, aga minu hinnangul ei saa me praegusel juhul kultuuri defineerida selle kandja ehk e-lugeja kaudu,” arvas ta.

Eesti suurim kirjastus Varrak e-raamatute arendamisega algust veel teinud ei ole, seetõttu puuduvad ka konkreetsetel arvutustel põhinevad tuleviku­prognoosid. Raamatukirjastuse juht Krista Kaer sõnas, et e-raamatust ei kavatseta siiski mööda vaadata. „Raamatu edukus sõltub suurel määral ka e-lugejate hinna taskukohasemaks muutumisest,” lausus Kaer, kelle hinnangul jäävad paber- ja e-raamat veel väga pikaks ajaks kõrvuti eksisteerima.

Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa on seda meelt, et e-raamatu edukus on otseses seoses e-lugejate kättesaadavamaks muutumisega. „Massturu tekkimisel langevad hinnad võib-olla mõnesaja kroonini. Sel aastal tulevad kindlasti paljud suured tegijad oma e-lugejatega turule. Nad peaks muutuma veel kiiremaks ja paremaks,” hindas ta. 

Kommentaar

Margus Küppar, Eesti Päevalehe raamatukirjastuse juht

Maailmas on nüüdseks müüdud ligi 10 miljonit e-lugejat. Detsembris 2009 müüs Amazon esimest korda oma ajaloos

e-raamatuid rohkem kui klassikalisi paberraamatuid. Julgeksin ennustada, et e-raamatute ja e-lugeja müügid kasvavad maailmas lähiaastatel kordi. Kindlasti ei ole siin erandiks ka Eesti. Meil toimetuses on e-lugeja juba iga­päevaseks töövahendiks.

E-raamatute plahvatuslikku levikut Eestis piiravad peamiselt kaks tegurit: sobiva hinna ning kvaliteedi suhtega seade ning autorikaitsega seonduvad küsimused, lisaks käibemaksuga seonduv, kasutajasõbraliku ostukeskkonna olemasolu jne. Kirjastuste ja auto­rite jaoks on ülioluline, et e-raamatute kasutamisega oleks korralikult kaitstud teoste autori­õigused. See eeldab piiranguid printimisele ja kopeerimisele. Korraliku terviklahenduse loomine on aga üsna aeganõudev ning kulukas. Eesti Päevaleht tõi mul­lu müügile Eesti esimese e-juturaamatu, millega saime palju väärt kogemusi. Õige pea tuleme välja uute põnevate algatustega.