Eesti rahvastikuprognoos muutus märksa optimistlikumaks
Aastal 2060 on Eesti rahvaarv 40 400 inimese võrra suurem kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis. Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed.
Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700. Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva poole sajandi pikkuse perioodi jooksul kahanev, kirjutab Eesti statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.
Positiivne on kindlasti ka see, et Eurostat on tõstnud Eesti summaarse sündimuskordaja prognoosi. Summaarne sündimuskordaja näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Vana prognoosi kohaselt oli Eesti summaarne sündimuskordaja 2060. aastal 1,66 ja uue järgi 1,70. Mainimata ei saa siiski jätta, et vaatamata tõusule jääb summaarne sündimuskordaja ka uue prognoosi kohaselt alla taastetaseme.
Arvestades praegust Eesti väljarännet tekitab Eurostati rändeprognoos kindlasti hulgaliselt küsimusi, millele on kättesaadavate andmete põhjal keeruline vastata. Samas on uue prognoosi esimene pool praeguste andmete valguses kindlasti täpsem ja hilisem periood Eesti suhtes positiivsem. Samas ei selgu prognoosist, keda Eurostat Eestisse sisserändajatena näeb — on need kodumaale naasvad eestimaalased või välisriikide kodanikud.
Kindlasti saab uue prognoosi juures positiivsena märkida keskmise eluea tõusu sünnimomendil. Tõus on küll väike, kuid siiski olemas. Nii on prognoositav keskmine eluiga uue prognoosi kohaselt 2060. aastal meestel 81,6 aastat ja naistel 88,0 aastat. Vana prognoosi kohaselt olid need arvud 80,8 ja 87,5 aastat.
Positiivne on seegi, et uue prognoosi kohaselt tõuseb demograafiline tööturusurve indeks prognoosiperioodi lõpuks taaskord 1-st kõrgemale, mis tähendab, et potentsiaalseid tööturule sisenejaid on rohkem kui sealt lahkujaid. Muidugi jääb küsimus, millist majandusmudelit kahaneva töötajate hulga tingimustes rakendada aktuaalseks kogu prognoosiperioodiks.
