Iseenesest pole Eesti kirjandusmuuseumi (EKM) ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ühendamise mõte uus, kuna see on juba kirjas ERM-i arengukavas. Krista Aru sõnul polevat mõistlik liita kahte hästi töötavat asutust niisama. “See liitmine oleks rohkem lõhkumine, millest oleks rohkem kaotada kui võita. Mõte on liitmisel ainult siis, kui sünniks uus kvaliteet, oma seaduse alusel tööle hakkav Eesti rahvusmuuseum,” täpsustas Aru.

Idee on arengukavas kirjas

ERM-i ja EKM-i liitmise jutte on kuulnud ka ERM-i direktor Jaanus Plaat. “Meiegi oleme esitanud valitsusele oma nägemuse ja liitmuuseumi idee on kirjas ka Eesti Rahva Muuseumi arengukavas. Seni pole meie ideed riiklikul tasemel ei heaks kiidetud ega maha laidetud,” lisas Plaat.

Tõenäoliselt koonduks uus liitmuuseum ühtse juhtimise alla, koliks Tartu kesklinnast äärelinna Raadile ning Krista Aru kujutluses peaks sellest saama rahvuslikule kultuuripärandile keskenduv ning kultuuriruumi kui tervikut säilitav, arendav ja uuriv asutus. “See nõuaks uut, 21. sajandi rahvusmuuseumi kontseptsiooni, milles oleks ühendatud minevik, olevik ja tulevik,” lisas Aru.

Kultuuriministeeriumi muuseumide nõuniku Peeter Maueri hinnangul on kahe muuseumi liitmise mõttel jumet, kuid samas nimetas ta rahvusmuuseumi loomist ambitsioonikaks ideeks, mida polevat võimalik teha teoks ühiskondliku konsensuseta.

“Kindlasti ei saa praeguse kirjandusmuuseumi ja rahvamuuseumi liitmisel Eesti rahvusmuuseumi. Seda nime võiks kanda teoreetiliselt ka Eesti kunstimuuseum või Eesti ajaloomuuseum. Rahvusmuuseum sünnib ikka hoopis teisiti kui kahe muuseumi lihtsal ühendamisel,” lisas Mauer.

Ajalooliselt on ERM ja EKM kuulunud enne Teist maailma-sõda ühtse juhtimise alla. Mõlemal muuseumil on praegu eraldiseisvad suured fotokogud. Samuti tegelevad mõlemad muuseumid rahvatraditsiooni ja elulooliste mälestuste kogumisega.

Pikas plaanis oleks liitmine väga tark

Art Leete, Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor

Strateegiliselt võttes oleks kahe muuseumi liitmine väga arukas. Kaugemas perspektiivis võidaks sellest mõlemad muuseumid ja ühiskond tervikuna. Samas on liitmise idee vindunud 15 aastat ja võib vinduda veel. See on paljude tehniliste üksikasjade ja tahte taga.

Tänaseni pole muuseumide liitmist just väga põhjalikult arutatud. Arutelud on olnud abstraktsed, aga täpset analüüsi, mis võtaks kokku ka kõik ohud, pole minu teada keegi teinud.

Mis puutub Eesti rahvusmuuseumi loomisse, siis kindlasti on kahel muuseumil selleks paremad väljavaated, sest eraldiseisvana ei suudaks nad seda rolli täita. Samas eeldab ühe suure muuseumi loomine ka praeguste muuseumide kontseptsiooni muutmist. Tarvis oleks uusi näituseruume jne. Seega tuleks võtta kasutusele Raadil asuv kompleks. Lõpuks võib asi jääda raha taha.