Eesti rannikuvetes hättajäänu ei saa mobiiltelefonile loota

Päästjad soovitavad kasutada raadiosidet, aga paljud paadioma­nikud seda ei tee, kuna jaam ja luba maksab kokku mitusada eurot.

Viimase nädala jooksul merel juhtunud õnnetused – Saaremaa ranniku lähedal uppunud laps ja Hiiumaa ranniku lähedal madalikule sõitnud Rootsi jaht – on toonud luubi alla merepääste. Eestis on maanteeameti andmetel praegu üle 23 000 väikelaeva, mille hulka kuuluvad vähemalt kahe ja poole meetrised paadid, purjejahid ja kaatrid.

Seadus lubab nende laevadega merele minna ka koolituseta inimestel – eeldusel, et ei minda kaldast kaugemale kui viis meremiili ehk umbes üheksa kilomeetrit. Üldiselt võib eeldada, et kogenematu ja koolituseta inimene kaldast kaugele ei lähegi. Seadus aga lubab seda ja seetõttu võibki merel hätta jääda inimene, kel pole sisuliselt mingeid teadmisi ei meresõidust ega merel abi kutsumisest. Abi kutsumine ei ole merel aga niisama lihtne kui maa peal. Esiteks on merepäästeks kaks eraldi telefoninumbrit, mis võivad helistaja segadusse ajada. Tõsi, kõne saavad merepäästjad ka 112 kaudu, kuid loomulikult mõningase viivitusega. Samuti tekitavad probleeme leviaugud. Raadiosidet aga paljud hobilaevnikud kasutada ei oska ega tohigi.

Edasi lugedes saab teada, millised leviaugud meremehi vihastavad ja millist lahendust raadioside osas pakub ekspert.