Eesti saab peagi muusikaakadeemiku
Kokku valitakse uusi akadeemikuid seitse tükki ja nende kaudu on esindatud ka tavalised teadused nagu keemia, arsti- ja keeleteadus. Muusika alal tegutseva akadeemiku valimine on Eesti teaduste akadeemia 75-aastase ajaloo jooksul esmakordne.
„Otsuse valida akadeemiasse kaunite kunstide esindaja langetas üldkogu ligi kaks aastat tagasi,” selgitas Eesti teaduste akadeemia peasekretär Leo Mõtus. „Siis anti humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonnale ülesandeks pakkuda välja, mis ala see tulevane akadeemik esindada võiks. Nemad otsustasidki oma üldkoosolekul, et ta võiks olla muusika alalt.”
Kui Eesti teaduste akadeemia 1938. aastal loodi, siis oli esimese kolmeteistkümne akadeemiku hulgas ka kaunite kunstide esindajaid – kirjanik ja kirjandusteadlane Gustav Suits ja folklooriuurija Oskar Loorits. „Akadeemia peaks oma liikmeskonna kaudu katma enamiku ühiskonna intellektuaalsest tegevusest,” selgitas Leo Mõtus asutuse poliitikat. „Nõukogude ajal jäi humanitaaria esindatus meie hulgas nõrgaks. Asja tegid keeruliseks tol ajal toimunud kooskõlastamised. Viimane akadeemik kaunite kunstide vallast oli kirjanduse suurkuju Friedebert Tuglas.”
Akadeemia ja kaunid kunstid
Päriselt kaunid kunstid meie akadeemikute seast mööda ei lähe. Akadeemikust kirjandusteadlane Jaan Undusk on olnud mitme olulise ilukirjandusliku teose autor. Kauneid kunste esindab akadeemias ka kunstiteadlane Mart Kalm. Muusikateadusega tegeleb akadeemikutest Jaan Ross. Lennart Meri valiti akadeemikuks aastal 2001.
Et muusika ala akadeemikute kohti on üks ja kandidaate kaks, siis tuleb akadeemikutel teha valik kahe kandidaadi vahel, kes on mõlemad rahvusvahelist tunnustust leidnud heliloojad, kelle suurkuju staatus on väljaspool kahtlust. Akadeemia põhikirja kohaselt peab kandidaat akadeemikuks valimiseks saama üldkogul kaks kolmandikku poolthääli pluss ühe hääle. Selleks tuleb tõenäoliselt korraldada veel teine voor, kus esimese vooru võitja peab oma poolthääled kokku saama. „Teoreetiliselt on olemas ka võimalus, et akadeemik jääb valimata,” ütles Mõtus.
Akadeemia põhikirja kohaselt saavad akadeemikukandidaate esitada teadusarendusasutuste teadusnõukogud, loomingulised liidud ja akadeemikud ise. Arvo Pärdi pakkusid akadeemikuks Tartu ülikooli nõukogu ja Eesti muusikateaduse selts. Erkki-Sven Tüüri esitasid Eesti muusika- ja teatriakadeemia nõukogu ja rühm akadeemikuid.
Eesti teaduste akadeemia tegevust reguleeriv seadus sätestab akadeemikute arvuks 66. Kuid hiljutiste seaduseparanduste järgi võib 75-aastaseks saanud akadeemiku kohale valida järgmise. Seega võib 7. detsembril, kui esitatud kandidaadid osutuvad valituks, meie akadeemikute arv mõnevõrra suureneda.
Eesti teaduste akadeemia seaduse kohaselt saavad akadeemikud eluaegset akadeemikutasu üldkogu kehtestatud alustel ja korras. Akadeemikutasu maksmist toetatakse riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu.
Harv, aga mitte võimatu
Igas riigis on oma intellektuaalsete suurkujude hierarhia ja akadeemiad on moodustatud erinevate aluste ja põhimõtete kohaselt. Nii näiteks on Prantsusmaal ja Rootsis olemas Prantsuse ja Rootsi akadeemiad, mis tegelevad ainult keele ja kirjanduse küsimustega. Rootsi akadeemia annab välja ka Nobeli kirjanduspreemiat. Veel on Rootsis rahvuslik teaduste akadeemia, kuid kaunid kunstid ei ole seal eriti esindatud.
Oma mõtte ja hõlmava rolli poolest on Eesti teaduste akadeemia sarnane Soome akadeemiaga. Suurim vahe on vaid akadeemikuks saamise protsessis, kus Soome juhtumil mängib kaasa vabariigi president. Lisaks Soome akadeemiale, kus on läbisegi teadlased ja kunstirahvas, on Soomes veel Soome teaduste akadeemia, mis tegeleb vaid teadusega.
Soomes on akadeemikute seas hästi esindatud kaunite kunstide tegelased. Nii on akadeemiku nimetuse saanud sellised kirjanduse suurkujud nagu Mika Waltari, Väinö Linna ning Veijo Meri. Akadeemikuks sai arhitektuuri suurkuju Alvar Aalto. Ei ole mindud mööda ka muusikast. Akadeemiku nimetuse on saanud helilooja Uuno Klami. Akadeemikuks on tõstetud dirigent Jorma Panula, kes on võimsa soome dirigentide dünastia looja. Akadeemiku tiitli on pälvinud ka Ralf Långbacka, kes on lavastanud nii sõnalavastusteatris kui ka ooperis ning kes on väärt raamatute autor. Filmilavastaja Aki Kaurismäki sai akadeemikuks aastal 2008.