Eesti saatkonna piirajad Moskvas ei tunne rahapuudust
Noortel seisab saatkonnast umbes 300 meetri kaugusel Novõi Arbati lähedal eraldi köögibuss, vana armas kollane Ikarus, kus tehakse sooja toitu. Süüa, näiteks tatraputru, valmistatakse priimustel ka kohapeal.
Ööbimistelke oli eile üle 30, kõik üsna korralikud. Kohale on toodud vesi. Mitte ämbritega, vaid moodsad veeaparaadid, mille ühe rent maksab vähemalt 1000 rubla. Jagatakse teed. Seisavad puuriidad.
Mõlemal pool saatkonda on korralik võimendus ja korralikud kõlarid, millest lastakse valju muusikat, kui ei peeta kõnesid. Võimenduse ja kõlarite jaoks on kohale veetud eraldi elekter.
Näha on, et plakatid, millest osa on ligi kümne meetri pikkused, on trükitud kõrge kvaliteediga ning peavad seega olema tulnud headest trükikodadest. Plakatid vahetuvad iga päev, mis näitab, et nende tellimusi täidetakse operatiivselt.
Tellitud on suures tiraažis heakvaliteedilisi kleebitavaid plakateid, millel Eesti suursaadikut esitatakse tagaotsitavana. Neid postreid jagatakse Moskva kesklinnas möödujatele.
Tellitud bussidega tuuakse Kremli-meelsete noorteorganisatsioonide – eilseks oli neid kohapeal juba vähemalt kuus – liikmeid kohale eri Vene regioonidest. Kõige kaugema kandi mehed, kelle bussi mina nägin, olid kohale toodud Mordvamaalt Saranskist, mis asub Moskvast üle 400 kilomeetri kaugusel.
Enamik noori kannab oma organisatsiooni riietust. Kõige rohkem raha paistab selles mõttes olevat liikumisel Naši, sest nende liikmed kannavad paljud eraldi sinist, frentšidega vormi, mis meenutab lõikelt kunagist Nõukogude-aegset koolivormi.
Kõva kord
Kord on noorte protestijate laagris kõva – alkoholi pruukimine on keelatud. Üksikuid nokastanud käitumisega noorukeid on siiski õhtuti näha olnud, aga see on pigem erand.
“Need protestid on hästi orkesteeritud,” ütles Eesti suursaadik Marina Kaljurand. “Našidel (üks meeleavalduse korraldajatest – toim) on õigus kella 6–23 teha, mida nad tahavad.”
Vene noorteorganisatsioonide juhid kinnitavad kõik, et sellise ürituse korraldamine pole kallis ning eri firmad aitavad neid tasuta, sest mõistavad noorte protestide vajalikkust. Ja väidavad, et kui nad tahaksid, siis nad võiksid saatkonna ette meelt avaldama tuua kas või 100 000 noort. See polevat probleem.
“Aga me ei taha segada linna elu ning kohalikke elanikke, seetõttu me piirdume selle hulgaga, mis praegu on,” ütles näiteks Mestnõi-nimelise liikumise juht Sergei Fatejev. Saatkonna ümber on pidevalt 200–500 noort.
Et Kremli-meelsetel noorteliikumistel on raha, näitas kas või mullu detsembris Moskvas Na‰i korraldatud nn näärivanade marss sõjaveteranide toetuseks. Ametlikel andmetel osales selles aktsioonis 70 000 noort. Vene ajakirjanduse andmetel maksis aktsioon 1,5 miljonit dollarit, kuid toona hankis Na‰i selleks 5–8 miljonit dollarit, millest osa oli mõeldud edasiste ürituste korraldamiseks.
Moskvas tegutseva, Läänest finantseeritava uurimiskeskuse Carnegie teadur Andrei Rjabov on Eesti Päevalehele kirjeldanud skeemi, kuidas Na‰i-sugused liikumised raha hangivad. Näiteks helistatakse Kremlist mõnda suurde firmasse ning soovitatakse kanda teatud summa noorteliikumise pangaarvele. Ja firma kannab, sest ta ei taha rikkuda häid suhteid võimuga. See pidi olema kõige lihtsam meetod noorteliikumiste rahastamiseks. On ka keerulisemaid.
Hiljuti selgitas Moskva uurivas ajalehes Novaja Gazeta poliittehnoloog Igor Mintussov, kes on ka Eestis esinenud, miks ärimehed Kremli noortele raha annavad.
“Selge on see, et poliitilistele või äristruktuuridele, kes rahastavad aktsioone, pole need aktsioonid iseenesest bisnis. Äristruktuuridele on see ainult puhas kulu. Neile on see aukohus vastata teatud inimeste palvele,” rääkis Mintussov. “Need struktuurid on ise sellest huvitatud, kuna saavad dividende koostööst võimuga.”
Nii palju, kui ma olen suhelnud Vene suuremate noorteliikumiste esindajatega, rahastamisest ei taha nad kunagi rääkida. Ütlevad, et nad ei tea sellest või nad elavad annetustest.
Protestijad rebisid maha Eesti lipu
•• Eile pärastlõunal rebisid Eesti saatkonna ees protestinud Vene noored saatkonna territooriumilt maha Eesti riigilipu.
•• Tänu miilitsa eriüksusele OMON saadi Eesti lipp noorte käest tagasi, kuid see oli saanud kannatada.
•• Saatkonna pressiatašee Franek Persidski sõnul hüppas üks Vene noortest üle saatkonna aia, lõikas lippu hoidva nööri läbi ning jooksis lipuga protestijate hulka. Miilitsavalvest ei olnud mingit kasu.
•• Saatkonna territoorium on seaduste järgi Eesti Vabariigi territoorium. Persidski sõnul jooksid noored Eesti lipuga saatkonna ees ringi, kuni OMON-i võitlejad selle neilt hetke pärast ära võtsid ning saatkonna esindajale tagasi andsid.
•• Eesti välisministeeriumi pressiesindaja teatel oli Eesti lipp tükkideks lõigatud. Eesti Päevalehe andmetel oli lipp noaga keskelt lõhki käristatud.
•• Naši-liikumise pressiesindaja kinnitas, et Eesti lipu maha rebija kuulub nende liikumisse. Ta lisas, et “see pole Naši positsioon”. “Me mõistame selle teo hukka. Ta väljendas oma isiklikku kodanikupositsiooni.”
Reisijaid kummitab teadmatus
•• Moskvas piiramisrõngas olev Eesti saatkond oli sunnitud katkestama viisade väljastamise, mis on vähendanud ka Venemaalt Eestisse reisijate arvu.
•• Bussifirma Eurolines juhatuse esimehe Hugo Osula sõnul pole märgata reisijate arvu vähenemist Tallinnast Peterburi sõidul, küll aga vastupidises suunas. Eelmüügist pileti ostnud inimesed helistavad piletikassasse ja tunnevad huvi, kas bussid ikka sõidavad. Levinud on kuuldused, et Eestiga enam bussiühendust pole ja inimesi üle piiri ei lasta. Kuna Eesti saatkond on piiranud paljudele noortele viisade väljastamist, on Eurolines pidanud neilt piletid tagasi ostma.
•• “Venemaal on kujunenud Eestist pilt kui väikesest ja agressiivsest riigist, kes ei karda suurt Vene karu ärritada, ja seetõttu suhtub laiem üldsus Eestisse vaenulikult,” põhjendas Osula.
•• Raudtee-ettevõtte GoRail arendusdirektor Jolan Sevtsovi sõnul pole rongiga Eestisse sõitjate arvu vähenemist veel märgata. See on Sevtsovi meelest ka loogiline, kuna viisa muretsetakse mitu nädalat ette. Küll aga muutub olukord siis, kui Moskvas jätkub Eesti saatkonna töö takistamine.
Kommentaar
Jaanus Piirsalu
Moskva
See, kui kaua noored protestijad Eesti saatkonda Moskvas veel piiravad, on päris hea küsimus. Vastust teavad vaid Kreml (ehk Vene presidendi administratsioon) ja Smolenski väljak (ehk Vene välisministeerium).
Need noored on lihtsalt oma senise tegevusega näidanud, et nad on sisuliselt Kremli käepikendus. Ja jõudu on neil seista kas või aasta otsa – seda on nad näidanud kas või miitingutega, kuhu nad on kogunud 40–60 000-pealisi noortehulki.
Kui tuleb korraldus, siis on noored läinud juba pärast 9. maid. Tõe-näoliselt jäävad nad siiski sinna niikauaks protestima. Noortele peab ju ka Kreml jätma võimaluse oma näo säilitamiseks ning viisaka põhjuse leidmiseks, miks piiramine lõpetatakse. Sama tõenäoline on, et nad seisavad ja karjuvad seal veel näiteks järgmised kolm või kuus või üheksa kuud.
Nende eesmärk on ainult üks – käia saatkonna töötajatele närvidele. Iseküsimus on, millal ütlevad üles ümberkaudsete elanike närvid. Juba on olnud juhuseid, kus ülevalt akendest on noortele protestijatele vett kaela valatud.
