Eesti sai oma suursaadiku Valgevenes
Täna, 25. oktoobril andis Eesti esimene suursaadik Valgevenes Jaak Lensment Valgevene president Aleksandr Lukašenkale üle oma volikirja, teatas välisministeerium
Suursaadik Jaak Lensmenti sõnul on Eesti ja Valgevene jaoks kahepoolsetes suhetes huvipakkuv eelkõige majandussidemete tugevdamine, sealhulgas koostöö energia- ja transiidivaldkonnas ning kultuurisuhete arendamine. Suursaadik Lensment märkis, et tihenenud on dialoog ka Euroopa Liidu ja Valgevene vahel.
Suursaadik Jaak Lensment on sündinud 22. märtsil 1966. aastal. 1991. aastal lõpetas ta Valgevene Riikliku Ülikooli filosoofia erialal. Välisministeeriumi teenistuses on Jaak Lensment alates 1993. aastast, mil ta asus tööle välisministeeriumi poliitikaosakonda. Aastatel 1993-1996 oli Lensment poliitikadiplomaat Eesti saatkonnas Kiievis. Aastatel 1996-1997 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna lauaülem. 1997-2000 töötas ta poliitikadiplomaadina Eesti saatkonnas Moskvas. 2000-2003 oli Lensment välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna lauaülem ja büroodirektor. Aastatel 2003-2005 töötas ta nõunikuna Eesti suursaatkonnas Haagis ja aastatel 2005-2009 nõunikuna Eesti suursaatkonnas Viinis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Jaak Lensment välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 3. büroo direktor. Suursaadik Lensment räägib vene, saksa ja inglise keelt.
Eesti asjur Valgevenes Harry Lahtein lahkus ametist sel suvel, kuna Eesti väljaannetele saadeti anonüümkirjad, milles väideti, et Lahtein väljastas viisasid ebaseaduslikel alustel. Kahtlused ei leidnud tõendamist, kuid Lahtein lahkus ametist. Viisasüüdistustega koos levitati Eesti väljaannetele ka fotosid, millel asjur pidutses koos noorte naistega, fotodelt võis leida ka seksuaalseid elemente. Osa fotosid oli pressifotograafide hinnangul töödeldud ja ka mitmed poliitikavaatlejad viitasid, et skandaali võis korraldada Valgevene KGB.
