Eesti seeneteadus on maailma tipus. Vägevaid teadlasi on kodumaal ka muudel aladel

Eesti teaduse üks praegusi tippe on Tartu mükoloog Leho Tedersoo, kes kuulub oma alal maailmas enim tsiteeritud 1% teadlaste hulka.

Tänavu sai Tedersoo Eesti teadusagentuurilt kolme aasta peale 300 000 eurot personaaltoetust, et teada saada, kuidas kliima soojenemine seeni mõjutab. Selleks võtab ta koos Norra teadlastega mulla- ja juureproove Balti riikidest Teravmägedeni ning hakkab seal leiduva seente DNA ja klimaatiliste andmete põhjal statistiliselt modelleerima ehk inimkeeli ennustama kliima mõju seentele.

Eestis näib kirglikke seenehuvilisi palju olevat nii tavainimeste kui ka teadlaste hulgas. Teadlaste seenearmastus on Tedersoo sõnul ka põhjus, miks Eestis on võimalik mükoloogias maailma tippu jõuda ja ta just siin teadust teha tahab. „Eesti on üldse mükoloogia, ökoloogia ja bioloogiliste interaktsioonide uurimise alal üks parimaid kohti, kuna siin on juba ees väga tugevad teadlased ja seetõttu on siin ka võimas sünergia. Ka on Eestis mükoloogias kui mitte maailma kõige suurem, siis üks suuremaid ja tugevamaid uurimisrühmi,” kiitis Tedersoo.

Loe edasi, kuidas Eesti on seeneteaduse tippu jõudnud ja milline on tippteadlase lemmikseen.