“Pane neil kohe käed raudu!” kõlab käsklus, kui Eesti sõdurid tirivad läbiotsitavast majast välja kaks nooremapoolset meest. “Ja pane nad sinna aia äärde põlvili maha!”

Hetk varem leidsid sõdurid maja eest koti lõhkeainet paarikümne detonaatori ja süüte-nööriga. Super, arvestades, et eestlased otsisid just mehi, kes korraldasid Sab-al-Boori linnakeses eile varahommikul kaks isevalmistatud lõhkekeha plahvatust. Õnneks olid kahtlusalused nelja tunniga käes!

Silmad kinni!

“Tooge tunnistajad siia!” kõlab patrulli juhtiva veebel Rauno Koivistoineni uus korraldus. “Oota! Paneme neil silmad kinni ja viime tänavale, las nad vaatavad seal üle, muidu naised näevad neid (tunnistajaid – toim.),” pakub jaoülem Dmitri Petrov. Naiste all peab ta silmas sama maja elanikke.

“Otsige keegi siva majast rätikuid, katame neil silmad kinni!” hüüab veebel. Silmad kinni seotud, viivad sõdurid mehed tukast kinni võttes väravast välja. Kohe hakkavad tunnistajad aktiivselt kätega vehkima ja meestele näpuga näitama – nemad, nemad!

Eestlased ei pea siiski uurima, kas süüdistustel on alust või kaebavad šiiidid lihtsalt sunniitide peale. See on tavaline, et nad üksteise peale kaebavad. Sellele ongi ehitatud kogu informaatorite süsteem Iraagis. Seekord võib šiiitidel õigus olla, sest asitõendid räägivad kahe sunniidist mehe vastu.

Tunnistajatelt võetakse kirjalikud seletused, asitõendid visatakse autokasti ning sinna tõmmatakse ka kinniseotud silmadega kahtlusalused. Viimased värisevad ja jalg ei taha kinniseotud silmadega kuidagi veoautokasti äärt üles leida. Jõulised Eesti sõdurid – sõda pole paraku miski seenelkäik – kaua nendega nalja ei tee ning peagi on mehed kastis pikali.

Edasi viivad eestlased plahvatuste korraldamises kahtlustatavad Camp Taji laagrisse koalitsioonivägede sõjaväeluure kätte ja sellega on nende töö tehtud. Edasi vaadaku ameeriklased ise.

Eilne võimalike pommipanijate tabamine on rühma jaoks oluline saavutus. Varem on viiendat kuud Iraagis teenivad eestlased kätte saanud vaid paar rünnakuid korraldanud gruppi.

Päästeti elusid

Võimalik, et eile päästsid eestlased mõne kohaliku elu või hoidsid ära rünnaku koalitsioonivägede vastu. Need vidinad oleks palju kurja teinud, sest kellelgi oli kindel plaan tabatud materjalidest lõhkekehasid valmistada. “Puudu oli veel vaid mürsk või mürsud. Kusagil oleks neist lõpp-produkt valmis tehtud,” selgitab veebel Koivistoinen.

Pommipanemises kahtlustatavate meeste juurde juhatas Eesti rühma kohalik politsei. Miks nad siis ise kurjategijaid kinni ei võtnud?

“Iraagi politseinikud tulid meile rääkima, kuna nad teavad, et me oleme kohalike usalduse võitnud,” ütleb veebel. “Nad teadsid, et me ei keera asja untsu.”

“Great job!” tõstab pärast operatsiooni tunnustavalt pöidla ka USA armee major Rogers, kes pidevalt koos eestlastega vabatahtlikult patrullimas käib. Ja räägib laagrisse tagasi jõudes igale teda kuulata viitsivale tuttavale sõjaväelasele värvikalt ja žestikuleerides, kuidas kinnivõtmine käis.

Saak

Eesti rühma eilse hommikupooliku saak

•• 200 grammi plastilist lõhkeainet

•• 21 valmisseatud detonaatorit

•• viis meetrit süütenööri

•• kaks automaati AK

•• üks kergekuulipilduja RPK

•• seitse automaadi AK salve laskemoonaga