Eesti, Soome ja Venemaa arutavad Soome lahe keskkonnakaitset
Keskkonnaministeeriumi teatel on Soome lahe seisund murettekitav, sest reostuskoormus on selles 2-3 korda kõrgem muu Läänemere koormusest. Olukorra stabiliseerimiseks tuleb lahes oluliselt vähendada nii fosfori kui lämmastiku koormust. Fosforisisaldus on rohkem seotud linnade ja asulate heitvetega, lämmastik seevastu põllumajandusega.
1990. aastatel koormus küll vähenes umbes 40%, kuid nüüd on taas tekkinud selle kasvuoht. Näiteks on Venemaal võetud ja võetakse ka edaspidi taas kasutusele vahepeal suletud olnud suursigalaid. Sealsed keskkonnakaitselised lahendused on praegu alles väljatöötamisel või pakutakse vanade süsteemide mõningast renoveerimist, mis ei taga aga vajalikku keskkonnakaitselist efekti.
Eestipoolne põllumajanduslik põhiprobleem on siinkohal sõnnikuhoidlate ehitus ja taimetoitainete leostumist vältivate väetamise tehnoloogiate kasutamine.
Eesti ootusi kolme Soome lahe äärse riigi kohtumisel selgitab Eesti delegatsiooni juht Harry Liiv. "Meid huvitab kõige enam võimalus hakata vastavalt kokkulepitud prioriteetidele koostama Soome lahe kaitse programmi kontseptsiooni ja seejärel programmi, mis üht- või teistviisi tuleneb ka Euroopa merestrateegiast. Viimane on veel eelnõu tasemel ja valmib 2005. aastal," ütles Liiv.
Soome lahe äärsed riigid on pikka aega koostööd teinud. Kõige intensiivsem oli see Soome lahe aasta, 1996. a. programmi raames. Siis otsustasid Soome, Eesti ja Venemaa korraldada Soome keskkonnaministeeriumi algatusel keskkonnakaitsealase koostöö tõhustamiseks lahe seisundi hinnangule ja teadusuuringutele pühendatud aasta. Tookord allkirjastatud kolmepoolse tegevuskava järgse programmi raames viidi ellu ligi 40 uurimisprojekti eesmä rgiga määratleda lahe seisund, anda edasiseks tegevuseks teaduslik alus ning juhised kõige pakilisemaks reostuse piiramiseks ja kontrolliks. Üldsuse teavitamiseks tehti kõigi kolme riigi poolt 20-minutilised filmid, mida tutvustati riikide televisiooni kaudu.
Vahepealsetel aastatel on edasi kestnud põhiliselt teadusuuringud, millest kaks korda aastas tehakse ülevaated ja kokkuvõ tted. Reostuskoormusi mõõdeti Läänemere konventsiooni programmi raames 2000. aastal.
