Ööhämaruses proĻektorite valgel võib tantsupidu pidada küll. Ja üheskoos soomlastega võib tantsida kolmas ning neljaski kord. Aga on hirmus kahju, et seda suure töö ja vaevaga valminud lavastust nägid Eestis ja Soomes nii vähesed. Laupäevane tantsuõhtu vääris samaväärset tähelepanu nagu iga teinegi meie tantsupidu.

Loodetavasti jõuab pidu mõlema maa teleriekraanile – siis oleks sel erakordsel etendusel ka pikk iga. Praegu jäi aga tunne, et pidu peeti valel ajal. Jaaniõhtu on paratamatult igal aastal üks ja kordumatu ning keset juulikuud ja nädal pärast eriti suurejoonelisi Tartu hansa-päevi mõjus tantsupidu äraeksinud nurgataguse üritusena. Aga tantsu- ja laulupidu ei tohiks kunagi niisuguseid mõtteid tekitada – selleks on see traditsioon liiga oluline.

Katse ja eksitus

Tantsupeo korraldajad on öelnud, et see pidu on katsejänese moodi. Kuidas näeks pidu välja pimedas proĻektorite valgel? See oli ilus. Kuid kes oleks tavalisel suurel tantsupeol see publik, kes suudaks keset ööd kaks tundi etendust vaadata ning veel mitu ööd järjest? Järgmist ööpidu lavastades peaks efektseid massiliikumisi ja tantse tegema rohkem kui vaid algus ja lõpp – et elamus oleks vägevam.

Esmakordselt oli tantsupeole üles seatud ekraan, mida paraku peaaegu ei kasutatud. Lisaks proĻektorite valgustatud platsile toimus omaette tegevus ka kiigel ja nn külaplatsil, mis pidi looma loomulikumat peokeskkonda ning pakkuma vaatajale mitmekesisemat etendust.

Lavastuse siduvaks liiniks oli väike armukolmnurk eesti poisi ning eesti ja soome tüdruku vahel. Paraku ei mängitud seda piisavalt välja ning erilist loo jutustamist polnud sel korral küll rohkem kui varem nähtud tantsupidudel.

Tantsud tulid loomulikult hästi välja, sest tantsijad olid ju talv läbi harjutanud. Suuri mustreid, mis Eesti suurtele pidudele iseloomulikud, sel korral polnud – ja polnud vajagi.

Eriliseks tegi seekordse peo kindlasti muusika, mida ilmselt esimest korda aastakümnete järel mängiti sealsamas, mitte varem lindistatuna. Ja see, eriti eesti muusikute, Lindpriide ja Lauri Breede juhatatud koor HaleBopp Singers, oli tõesti omaette elamus. Seda tasub küll tulevastel pidudel veel proovida.