Eesti soomusvägi neljakordistumas

Järgmine nädal võib sündida otsus osta Eestile seni suurim kogus soomustehnikat.

Hetkel on kaitseministeeriumi relvahankijate sihikul ligi 60 Soome kasutatud soomukit Pasi XA-180, mis on keskmiselt 15–20 aastat vanad.

Ostetavad soomustransportöörid annaksid võimaluse varustada Eesti ainus täielikult elukutseline Scoutspataljon suuremalt jaolt elementaarse soomustranspordiga.

“Kui me räägime näiteks jalaväepataljonist, siis tal peavad soomukid olema,” kiitis soomustehnika lembuse poolest tuntud kindralmajor Ants Laaneots ostuplaani. “Teatavasti NATO relvajõudude koosseisus puhtalt jalaväeüksusi ei ole.”

Valitsus peaks ostuotsuse langetama eeldatavasti ühe-kahe nädala jooksul. Kui ost saab teoks, tähendab see Eesti kaitsejõudude soomusjõu neljakordistumist. Ühtlasi ületaks see ka sõdadevahelise Eesti Vabariigi soomusmasinate arvu. Kindralmajor Laaneots, kes ise küll müügiga seotud polnud, peab seda siiski väheseks ka 720-mehelise koosseisu poole püüdleva Scoutspataljoni kohta. “Standardne NATO pataljon, seal on 74–78 soomukit,” selgitas “Tanki-Antsuks” kutsutud kindral.

Siiani on Scoutspataljon tarvitanud ligi 20 Vene päritolu BTR-80 tüüpi transportööri, mis enamiku kaitseväelaste hinnangul ei paku piisavat kaitset. BTR-id jagatakse varasemate plaanide kohaselt tulevikus teistele üksustele.

Hästi tõestanud masinad

Laaneots kinnitab, et Soome masinad, ehkki vanad, on ennast hästi tõestanud. “Nõukogude Liidu päritolu soomukid olid nõrgad selle tõttu, et iga tankitõrjemiin lõi põhja läbi ja hävitas meeskonna,” rääkis ta. “ÜRO võttis need Soome soomukid kasutusele seetõttu, et kui ta satub miini otsa, siis maksimum, mis lendab otsast ära, on ratas.“ Kindrali hinnangul saaks eestlased Pasi soomukitega välismissioonidel edukalt patrullis käia.

Soomlaste pakkumise hinda kaitseministeeriumist teada saada ei õnnestunud, kuid asjatundjate kinnitusel müüksid soomlased neid uutest soomukitest mitu korda odavamalt.