Eesti soovib 800 miljoniga osta kaks sõjalaeva
Eesti soovib naaberriikidelt osta kaks või kolm sõjalaeva, milleks kulub umbes 800 miljonit krooni.
Lähiaastate suurima rahvusvahelise relvastushanke tingimused on kaitseministeerium juba välja töötanud ning kaitseminister Jürgen Ligi tutvustas neid eelmisel neljapäeval valitsusele.
Sõjalaevade muretsemist näeb ette dokument “Kaitsejõudude struktuur ja arengu-
plaan kuni aastani 2010” (KSAP). Laevad ostetakse tõenäoliselt aastatel 2008–2009 kas Saksamaalt või Põhjamaadest.
Praegu on Eesti mereväel üks staabilaev, kaks vana miinijahtijat ning kaks väiksemat miini-
traalerit. Mereväe ambitsioon on hankida juurde üks staabilaev ja kaks miinijahtijat, kuid tõenäoliselt ostetakse juurde siiski kuni kaks laeva. Uutest laevadest üks hakkab KSAP-i järgi olema pidevalt reageerimisvalmis, et osaleda NATO operatsioonides.
Laevu ei ehitata, vaid ostetakse juba kasutatud laevad, mis seejärel moderniseeritakse. Igal juhul on tegemist suurema relvastushankega kui praegu käimasolev õhutõrjerelvade hange.
Õhutõrjesüsteemi hanke maksumus on suurusjärgus 700 miljonit krooni.
Praegu on Eesti mereväe lipulaevaks staabilaev Admiral Pitka, mis on saadud Taanilt. Miinijahtijad Wambola ja Sulev kinkis Eestile Saksamaa kaitseministeerium. Admiral Pitka on 20 aastat vana laev ning Sulev ja Wambola vastavalt 48 ja 46 aastat vanad.
Sulev oli omal ajal Saksa mereväe esimene Teise maailmasõja järgne miinijahtija. Eesti Päevalehe andmetel soovib Saksamaa võimaluse korral Sulevit kunagi tagasi saada, et teha sellest muuseumilaev.
Õhutõrjesüsteemi ost
Käimasoleval õhutõrjerelvade konkursil on Eestil valida Euroopa kontserni MBDA Missile Systemsi toodetud Mistrali ja USA firma Raytheon Stingeri vahel.
Tegemist on lühimaarakettidega, mis on ohtlikud madalamale laskunud vaenulikule lennukile või aeglasemale kopterile. Selline rakett suudab lennata maksimaalselt 3–5 kilomeetri kõrgusele ja kannab kilo-paari raskust lõhkekeha.
Eesti viimaste aastate relvaostud
Viimastel aastatel on Eesti pidevalt teinud suuri relvastushankeid.
2004. aasta veebruaris toodi vabariigi aastapäeva paraadile 155-millimeetrised Saksa haubitsad, mida on kokku 16.
Lünka soomustehnikas täideti tänavu kevadel, kui Eestisse hakkasid saabuma Soome päritolu tugevdatud kerega Pasi soomukid. Selle tehingu maht on 60 soomukit ning nende ostmiseks kulub ligikaudu 200 miljoni krooni.
Muud viimaste aastate suuremad riigikaitsehanked on olnud Milan-tankitõrjesüsteemid, 120-millimeetrised raskemiinipildujad ning uued sidesüsteemid. Kõrgtehnoloogia vallas on Eesti kaitsevägi hankinud näiteks radareid ning jalaväe tulejõu tõhustamiseks vajalikke modernseid öövaatlusseadmeid. Veel on kavas hankida automaatmiinipildujaid.
Õhuväes mõeldakse samuti oma õhuturbelennukeile, samas ei teostu see kavatsus enne 2012. aastat, sest lisaks ülikallile hankele tuleb enne lennukite ostmist ka aastaid piloote koolitada.
