Eesti tegi juba hiliskevadel Vene suursaadikule Aleksei Gluhhovile ettepaneku saata vaikselt, avalikkust teavitamata vabatahtlikult Eestist välja kaks Vene saatkonnas töötavat diplomaati. Vene pool sellega ei soostunud ning nimetatud diplomaadid, kes tõenäoliselt jäid Eesti kaitsepolitseile vahele konkreetse spionaazhitegevusega, on senini Eestis.

Venemaa väitel tegu provokatsiooniga

Ühe Eesti julgeolekueksperdi sõnul jälgib kaitsepolitsei pidevalt Vene saatkonna töötajaid. "Nad käituvad tihti piiri peal, kuid ilmselt muutus nüüd kahe diplomaadi käitumine liiga jultunuks," ütles anonüümsust palunud allikas.

Üleeile teatas Eesti välisministeerium Vene saatkonnale, et vahele jäänud diplomaadid peavad 48 tunni jooksul Eestist lahkuma.

Venemaa algatas vastukäiguna Eesti-vastase propagandarünnaku. Vene välisministeerium teatas eile hommikul läbi infoagentuuride, et tegu on Eesti eriteenistuste ambitsioonidest tulenenud juhtumiga, millele Eesti toob ohvriks kahe naaberriigi viimasel ajal positiivselt arenenud suhted.

Ühtlasi teatas Venemaa ka kahe Eesti diplomaadi maalt väljasaatmisest. Kumbki pool eile välja saadetavate diplomaatide nimesid ei avaldanud.

BNS-i andmetel on üks vahelejäänu Venemaa Tallinna saatkonna juriidiline atashee Vladimir Telegin. Teine vahelejäänu on saatkonna teenistuja Juri Radtshenko. Eesti ega Vene võimud seda teavet ei kinnitanud.

Telegin on nõustanud Venemaa kodanikke, kellel on Eesti võimudega erimeelsusi Eestis viibimise seaduslikkuse küsimuses.

Radtshenko saatis saatkonna poolt Vene riigiduuma asespiikri Vladimir Lukini visiiti Tallinnasse mai lõpus.

Eesti Moskva-saatkonnast lahkuma sunnitud diplomaadid on oma staatuselt saatkonnas samal tasemel kui Eestist lahkuma sunnitud Vene diplomaadid.

Venemaa suursaatkond Eestis teatas eile pärast-lõunal, et lükkab täielikult ümber saatkonnas töötavatele Vene diplomaatidele esitatud süüdistused. "Tegu on ettekavatsetud provokatsiooniga, mis annab tõsise löögi Vene-Eesti suhetele," teatas Vene saatkond.

Ühtlasi teatas Vene suursaadik Aleksei Gluhhov, et ka Eesti diplomaadid saadetakse Venemaalt välja, kuna nende tegevus pole kooskõlas nende diplomaatilise staatusega.

Eesti saatkond jätkab rahulikult tööd

Eesti saadik Moskvas Tiit Matsulevitsh ei pidanud diplomaatide vastastikust väljasaatmist eriliseks. "Selliseid asju tuleb riikide puhul ikka ette," ütles Matsulevitsh.

Venemaa eilseid avaldusi hindas Eesti suursaadik kui tasakaalukaid ja rahulikke.

"Seda, kui rahulikult mõlemad pooled asjasse suhtuvad, näeme Venemaa välisministeeriumi pressiteate lakoonilisest stiilist," ütles Matsulevitsh, võrreldes teiste sarnaste juhtumite puhul tehtud Venemaa avaldusi eilsetega.

Eesti jäi eile oma avaldustes Venemaaga võrreldes oluliselt napisõnalisemaks.

"Me ei kommenteeri oma vastuluurealaseid saavutusi," ütles kaitsepolitsei pressiesindaja.

Välisministeerium kinnitas eile õhtupoolikul vaid fakti, et kaks Vene diplomaati peavad Eestist lahkuma ning Venemaa on vastukäiguna soovitanud lahkuda ka kahel Eesti diplomaadil Moskvast.

"Täpsemaid asjaolusid ja detaile me ei kommenteeri," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom.

Suursaadik Matsulevitshi sõnul häirib juhtunu loomulikult saatkonna tööd, sest mõne aja jooksul peab saama hakkama väiksema hulga töötajatega.

"Aga saatkond töötab rahulikult edasi ning ka suursaadik on rahu ise," ütles Matsulevitsh.

Vene diplomaadid luuravad

NELJA AASTAGA ON VENE DIPLOMAATE VÄLJA SAADETUD POOLAST, NORRAST, USA-ST JA SUURBRITANNIAST:

* Tänavu jaanuari algul kuulutas Poola üheksa Vene diplomaati spioneerimise tõttu persona non grataks. Vene diplomaatide tegevuse avastas Poola vastuluure.

* Eelmisel aastal saadeti USA-st välja Vene diplomaat Stanislav Gussev, kes USA väitel kuulas pealtkuulamisseadeldise abil ühes välisministeeriumi konverentsisaalis toimuvat.

* 1998. aasta märtsis saatis Norra välja viis Vene diplomaati, kes üritasid norralaste hulgast agente värvata. Juhtumi tagajärjel lükkas Norra peaminister Kjell Magne Bondevik edasi oma Moskva-visiidi.

* 1996. aasta mais saatis neli Vene saatkonna töötajat spionaazhisüüdistusega maalt välja Suurbritannia.

* Kõigil kolmel korral vastas ka Venemaa sama arvu sama riigi diplomaatide maalt väljasaatmisega.

* Tänavu veebruaris teatas USA esindajatekoja luurekomitee personalidirektor John Millis, et Venemaal on maailma eri riikides kokku rohkem spioone kui USA-l ning see arvuline vahe on külma sõja lõpust saadik veelgi kasvanud. "Enamuses paikades, kus ma käin, on (Vene luure) palju ulatuslikum kui USA luure, ja viimase 10 aasta jooksul on see vahe veelgi suurenenud," ütles Millis.

Allikas: Eesti Päevaleht

Spiooniskandaal neli aastat tagasi

Eelmine Eesti ja Venemaa vaheline luureskandaal, kus mõlemad teineteise saatkonnatöötaja välja saatsid, puhkes 1996. aasta kevadel.

Eesti saatis toona maalt välja luuramisega vahele jäänud Venemaa Tallinna saatkonna nõuniku Sergei Andrejevi (pildil). Vastuseks kuulutas Venemaa riigis ebasoovitavaks isikuks Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakonna 2. sekretäri Argo Küünemäe, kes töötab praegu Eesti saatkonnas Leedus.

Küünemäe kohta teatas Vene välisministeerium, et ta harrastas "diplomaadistaatusega sobimatut tegevust", mis tähendab süüdistust luuretegevuses. Tegemist oli esimese juhusega, kui välisriigist saadeti välja Eesti diplomaat.

Kaitsepolitsei paljastas Sergei Anderejevi riigikogu väliskomisjoni endise nõuniku Tõnu Randla abiga, kes tegi luurajast Vene diplomaadiga kaitsepolitsei juhtimisel koostööd.

"See oli kaitsepolitsei operatsioon, kõik dokumendid, mis ma Andrejevile andsin, olid kaitsepolitseis heaks kiidetud," kinnitas Randla tollal.

Esimest korda Andrejeviga 1994. aastal kohtunud Randla sõlmis 1996. aasta jaanuaris kaitsepolitseiga kokkuleppe, et kohtub Andrejeviga, saamaks teada, mille vastu Vene diplomaat huvi tunneb.

Väidetavalt soovis Andrejev Randlalt informatsiooni Balti Assamblee ja Balti koostöö kohta. Samuti tundis ta huvi kaitsekontseptsiooni põhiseisukohtade vastu, mis puudutasid Eesti suhtumist NATO-sse, Euroopa Liitu ja Lääne-Euroopa Liitu.

Pärast iga kohtumist esitas Randla kaitsepolitseile raporti. Kõik kohtumised salvestati diktofonile ning osa ka videolindile. Kaadreid, kus Andejev ja Randla ühes Tallinna kohvikus kohtusid, näidati ka teleris.

EPL

Väljasaatmine rahvusvaheline tava

Politoloogiaprofessori Kaido Jaansoni hinnangul on rahvusvaheliste suhete pikaaegne tava, et riigid saadavad vastastikku maalt diplomaate välja, tuues põhjuseks spioneerimise.

Taoliste väljasaatmiste kõrgaeg jääb "külma sõja" perioodi. "Inglismaa saatis seitsmekümnendatel aastatel Nõukogude diplomaate lausa saja kaupa korraga välja, nii et saatkond jäi päris tühjaks. Venelased vastasid samaga," rääkis Jaanson. "Ikka on nii, et kui saadetakse üks diplomaat välja, nõuab teine pool ühe inimese lahkumist ja kui kaks, siis tuleb minna kahel." Kui riigid on sõbralikes suhetes püütakse selliseid asju vaikselt ajada, lisas Jaanson.

Iga diplomaadi ülesandeks on koguda oma asukohamaa kohta informatsiooni. "Piir, kus see tegevus läheb üle luuramiseks, on küllaltki küsitav. Mõni riik on neis küsimustes tundlikum kui teine," märkis Tartu Ülikooli professor.

Jaansoni sõnul on Eesti pool praeguses spiooniskandaalis õieti toiminud

"Vaevalt, et eestlased siin üle pingutasid. Meie välispoliitika juhtimine on olnud tasakaalukas. Ilmselt käitusid Vene diplomaadid väga jõhkralt," märkis ta. Taoliste asjadega ei tohi ükski riik leppida, kinnitas professor. "Külma sõja ajal oli riike, kes seda tegid, kartuses pahandada mõnda suurriiki. Järgmise sammuna pannakse sama riik veelgi enam proovile," selgitas Jaanson.

Kai Kalamees