Eesti spordisangar Erika Salumäe vajab uut seljaoperatsiooni
On sümboolne, et kohtume pärast nelja ja poole aasta pikkust pausi Eestit väisava endise trekiässaga Tallinna Olümpia hotellis. Juba aastaid Hispaanias elav Erika Salumäe (52) on talvises Eestis veidi külma saanud ja esitab enne intervjuud kähedal häälel leebe palve: räägime siis ikka helgetel teemadel.
Kangesti tahaks, aga Salumäe saab isegi aru, et tema tervisest ei saa kuidagi üle libiseda. Tuhanded pöidlahoidjad soovivad teada, kui tõsised on iidoli vaevused, mis sundisid endist jalgratturit olümpiakuldasid oksjonile panema. Ka tuhanded sportlasehakatised ja nende vanemad peavad oskama tippspordis varitsevate karidega arvestada.
Salumäe tõstab delikaatselt informatsioonilt eesriiet, aga ainult veidi. Tema selgroolüli kolmas vaheketas on hävinenud. Põhjus on ilmselt üle 200 kilo raskuse kangiga tehtud jõuharjutused. Nüüd on ta selga opereeritud 15-sentimeetrine metallplaat, mis kinnitati kolme poldiga. Paraku on see paigast libisenud ja vajab pikemaid kinnitusi. Seega on vaja uut lõikust. Ja see pole naljaasi.
„Arstid annavad lootust, et käima ma ikka jään,” usub Salumäe, et kõik laabub soodsalt. Olümpiakangelase elus jagub palju ka positiivset: päikeseline Hispaania, neiuks sirgunud tütar ja koos hea sõbra Ene Veiksaarega Denias asutatud turismiettevõte, mis nõuab küll aasta läbi hoolt, kuid pakub ka väärilist sissetulekut ja emotsionaalset rahuldust.
Erika, mis sind pika vaheaja järel Eestisse tõi?
Tulin siia Sportlandi kutsel, nad tutvustavad oma uut kollektsiooni. Arega (Sportlandi üks loojaid Are Altraja – M. R.) on meil juba ammusest ajast väga hea koostöö.
Oled meie külmas kliimas haiguse üles korjanud.
Kas just siin, võib-olla sain lennukis mingi viiruse külge. Külm siin muidugi on, organism pole enam harjunud. Deniaga on 30-kraadine vahe.
Millega Eesti üllatas?
Eks ta ole uuenenud, Tallinn on hoopis teise ilmega. Käisime eile uues Tondiraba spordihallis. Hea näha, et ikka arenetakse.
Mida ütleb kõrvaltvaataja pilk: millest Eesti ühiskonnas kõige enam puudust tuntakse?
Päikesest. Õigest kliimast. Naeratustest. Päike paneb inimesed naeratama.
Eestis elati üle-eelmisel sügisel kirglikult kaasa sinu medalite müügile. Kas seletaksid olümpiakuldade oksjonile panemise tagamaid?
Ausalt öeldes on see nii isiklik teema, et ei tahaks sellest eriti rääkida. Üks põhjus oli kindlasti tervis, aga põhjuseid oli päris mitu. Mul on lihtsalt hea meel, et nad (oksjonile pandud asjad – M. R.) jõudsid Eestisse tagasi.
Räägime su tervisest. Oled öelnud, et see on su medalite teine pool…
Seda ta on.
Kas põhiprobleem on seljavigastus?
On selg ja veel mõned põhjused. Ma päris kõike ei tahaks kogu rahvaga jagada.
Noor ja tore kergejõustiklane Rasmus Mägi ütles aasta parima meessportlase auhinda vastu võttes, et spordis peaksid võitma kõik, aga mitte tervise hinnaga. Kui palju sina tagasi vaadates sellest piirist üle läksid?
No ikka väga palju. Nii kangitreeningul kui ka rattasõidul. Tippsport on kogu aeg eneseületamine.
Su tütar Sirli mängib võrkpalli ja ujub. Mida talle soovitaksid, kui ta ütleks, et tahab tippsporti jõuda?
Ta on öelnud, et mitte iialgi, nähes ema sellisena kõrvalt. Ta ei soovi tippsportlaseks saada.
Kui palju praegu distantsilt Eesti spordielu jälgid?
Ikka jälgin. Väga paljud Eesti sportlased on käinud ju meie juures lõunalaagris. Olen suhelnud ka Eesti olümpiakomiteega, elame kaasa hooaja tippvõistlustele. Eriti hea tunne on, kui meie juures laagris olnud sportlastel läheb hästi (näiteks kergejõustiklane Ksenija Balta paranes vigastusest ja taastas tippvormi just Denias – M. R.).
Mis seisus on meie rattasport?
Mitte just kõige paremas. Meil on kahjuks ainult üksikud tipud, aga see võiks olla laiem.
Kas pead silmad harrastajaid või saavutussportlasi?
Nii üht kui ka teist. Mõni harrastaja on suurem tegija kui tippsportlane.
Kas näed mõnd naisratturit, kes võiks trekil saavutusi näidata?
Laura Luht võiks küll, miks mitte. Ja Tarmo Mõttuse tütar Mari-Liis on tubli. Muidugi, Eestis pole tingimusi, mida oleks vaja. Käisime nüüdki Pirital velodroomi vaatamas, see oli puhta lume all.
Oled sotsiaalmeedias avaldanud poolehoidu seadusega pahuksisse sattunud Eesti olümpiakomitee presidendile Neinar Selile. Miks?
Olen seisukohal, et kuni inimene ei ole süüdi mõistetud, on tegemist ülespuhutud mulliga. Tunnen Neinarit ammusest ajast. Ta on hingelt ehtne sportlane, tal on ärid ja ta jagab ka poliitikat. Need on kolm väga olulist omadust ja ma pole selles mõttes näinud paremat EOK presidenti.
Eesti elab praegu valimiste ootuses. Kas sind endise poliitikuna tõmbab natuke sinna ka tagasi?
Ei tõmba. Las nemad, kes seal on, tegelevad. Olen poliitikast täielikult eemaldunud. Spordi teemal, mida ma jagan ja tean, või lõunalaagrite kohta võin küll arvamust avaldada.
Lõpetame lõbusate toonidega. Vaatasin, et sul on liikuv sünnipäev – Facebookis satud aastas ikka paar korda õnnitluste laviini alla.
On jah! Seekord tuli see nüüd talvel, ise olen suvelaps (Erika Salumäe on sündinud 11. juunil – M. R.). Nüüd sain esimese õnnitluse jaanuari lõpus ja siis hakkas neid muudkui tulema. Keegi algatas selle ja mass läks kaasa.
Õnne lähebki vaja ka muudel päevadel.
Ma kah kirjutasin vastuseks, et ega topelt kärise. Tore, kui meeles peetakse.
