Eesti suurim kirik taastub siiski

 (24)
Eesti suurim kirik taastub siiski
Marko Mumm

Aleksandri kirik Narvas saab endale kirikutorni uskmatute kahtlustele vaatamata.

Neliteist aastat tagasi asutati Narva Aleksandri Kiriku sihtasutus eesmärgiga taastada Eestimaa suurim pühakoda. Vaatamata uskmatute kahtlustele on see praeguseks iga päevaga üha rohkem teoks saamas. 62 aastat olematu kirikutorn tõuseb ülestõusmispühade eel ja järel oma endisesse kõrgusse.

1881. aastal alustati Kreenholmi manufaktuuri rahastamisel Narva Aleksandri kiriku ehitust. Kaheksa kuuga kerkisid müürid, 1884. aastal õnnistati kirik sisse, aga 1944. aasta kevad tõi purustused, suvi torni hävingu. “Siiani ei ole teada, kes ta juulikuus õhku lasi ning miks seda tehti. Linn oli rahvast tühi, Nõukogude väed seisid teisel pool jõge,” räägib Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo kurbadest sündmustest.

Vaatamata sellele, et sõja lõpuks polnud kirikul torni ja laevõlvides haigutas mürsuauk, peeti kirikuhoones ometi jumalateenistusi. Rusudest kougiti välja ka vana kirikukell, mis hädapäraselt üles riputatuna tegi oma tööd.

120 miljonit taastamiseks

1962. aastal otsustas Nõukogude riik, et tal on kirikumüüre vaja muuks ja peletas koguduse vanasse mehaanikatöökotta raudtee ääres. “Õpetaja Elmar Kull ja toonane usuasjade volinik Veiderpass olid istunud keset kirikut ja pikalt rääkinud. Ilmselt selleks, et keegi pealt ei saaks kuulata,” räägib Jürjo.

Igal juhul võeti kaasa kell ja peideti see “uue” kirikuhoone katusekonstruktsioonide vahele. Ikka selleks, et oma aega oodata. See aeg oodatigi ära, sest kiriku 120. aastapäeval, 2004. aastal toodi kell välja ja pandi siis veel torniköndi otsa oma kohale.

Praegu ootab kell kirikupõrandal oma õiget kohta tornikiivri all. Tehnilistel põhjustel kulub raudbetoonist sisu ja paekivist väliskattega torni ehituseks 30 miljonit krooni, sellest pool tuleb Euroopa Liidust. Torn peaks olema valatud augusti lõpuks, aasta hiljem peaks valmima ka väliskate. “Ristikuldamise lepingule kirjutasime just alla,” on Jürjo uhke. Samuti peab Aleksandri kirik selleks sügiseks saama endale kõik välisringi aknad-uksed.

Narva Aleksandri kirikus on viimastel aastatel olnud rida kultuuriüritusi. Avalöögi andis Kuningas Arturi gala 2002. aasta suvel. Sellele järgnesid näidendi “Orkestriproov” etendused ja rokkansambli Led R võimas esinemine 2005. aasta suvel. 2006. aasta kevad-talvel leidis üks Vene filmikompanii, et koht on sobiv Nikolai Gogoli “Vii” ainetel linateose väntamiseks.

Neliteist aastat tagasi hinnati kogu kiriku taastamiskuludeks 10 miljonit krooni. Praeguseks on Jürjo sõnul see summa tõusnud 120 miljonini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare