Cleanaway Eesti juhatuse esimehe Urmas Teeoru sõnul pole suurtehingu käigus ükski austraallane Eestis käinud. “Ei saa öelda, et austraallased oleks Eesti pärast tehingut teinud,” selgitas Teeorg, “osteti Saksa ettevõte, Eesti oma saadi kaasa.”

Teeoru sõnul on Cleanaway eesmärgiks teha nende teenus kättesaadavaks igas Eesti paigas. Praegu on firma esindatud peale Tallinna ka Tartus, Viljandis, Keilas ja Hiiumaal.

Konkurents tihe. Ettevõtte põhikonkurendi Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu pidas Cleanaway eesmärki saavutatavaks. “Kui meie teenus on igas paigas kättesaadav, siis miks ei peaks Cleanawayl nii olema,” lausus Leipalu. Tema sõnul on tugeva konkurendi olemasolu igas Eesti paigas tervitatav. “Eriti tihe konkurents on Tallinna jäätmekäitlejate vahel,” hindas Leipalu.

Cleanaway juhatuse esimehe Teeoru hinnangul peab Eesti jäätmekäitlus euroopalikumaks muutuma. “Oleme Euroopast kahe-kolme aastaga maas,” selgitas ta, “eesmärk peaks olema ladustada võimalikult väike osa prügist ja suurendada jäätmete taaskasutust.”

Euronõuetele vastavaid prügilaid on Eestis praegu vaid kaks. Tulevikus peaks jäätmete ladustamine nende korduvkasutuse asemel olema viimane võimalus.

Jäätmekäitlus kallimaks. “Kõige kallim alternatiiv on prügi loodusesse viimine ilma seda töötlemata,” leidis Leipalu Ragn-Sellsist. Tema sõnul muutub jäätmekäitlus lähiaastatel iga inimese jaoks kallimaks.

Iga eestlane kulutab praegu aastas jäätmekäitlusele 200 krooni, soomlased-rootslased Leipalu sõnul aga kümme korda rohkem. “Ma ei tea, kas Eestis ka asi nii kalliks peaks minema, aga Euroopa Liiduga liitudes kallimaks kindlasti,” leidis ta.

Cleanawayl on Eestis 500 töötajat, Ragn-Sellsil 160. Cleanaway käive on tänavu Teeoru sõnul üle 150 miljoni ja Ragn-Sellsil Leipalu hinnangul üle 120 miljoni krooni.