Eesti suursaadik elab Moskvas nagu halvas seiklusfilmis
Olukord Eesti saatkonna ümber muutub järjest absurdsemaks. Kes oleks veel nädala eest arvanud, et suursaadiku kaitseks tuleb kasutada gaasi või et saatkonda peavad valvama automaatidega eriüksuslased?
Kui automaadiga eriüksuslasi võis saatkonna ümbruses näha teisipäeval, siis eile üritasid pronkssõduri mujale viimise vastu protestivad Vene noored füüsiliselt rünnata Eesti suursaadikut Marina Kaljuranda, kui ta läks andma pressikonverentsi nädalalehe “Argumentõ i Faktõ” (AIF) toimetusse. Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti pealkirjastas oma uudise AIF-is toimunu kohta nii: “Pogromm AIF-i pressikeskuses”.
Kell 12 pidi Moskva kesklinnas, mitte kaugel Turgenevi väljakust Mjasnitski tänaval AIF-i hoones algama Kaljuranna pressikonverents. Nagu Moskvas tavaks, pidid ajakirjanikud ennast pressikonverentsile varem registreerima.
Kui mina kohale jõudsin, nägin, kuidas AIF-i turvamehed ei lasknud pressikonverentsile saat-konna ees proteste organiseeriva noorteliikumise Naši juhti Vassili Jakimenkot koos veel nelja-viie kaaslasega. Neil paluti hoonest lahkuda, sest nad ei olnud ennast eelnevalt kirja pannud.
Pressikonverents pidi kohe algama, suursaadik oli juba kohal, kuid polnud veel tulnud pressikonverentsi saali, kui hoovis algas käratsemine. Teise korruse akendest oli näha, kuidas Na‰i noored üritasid jõuga uksest sisse tungida. Kui see ei õnnestunud, avastasid nad mõ-ned lahtised aknad ning ronisid sealt sisse.
Mõne hetkega oli hoones umbes paarkümmend 16–20-aastast noorukit, kes skandeerides “Fašism ei lähe läbi!” jooksid pressikonverentsi ruumi.
AIF-i üksikud turvamehed ei olnud võimelised neid takistama, miilits ilmus alles umbes viie minuti pärast.
Samal ajal üritas osa Naši noori tungida ruumi, kus istus Eesti suursaadik. Suursaadikut kaitsnud erariides Eesti politseiniku sõnul oli ründajaid umbes viis-kuus. Kuna nad olid väga agressiivsed, siis laskis politseinik nende pihta tühjaks kaasas olnud pipragaasiballooni.
Samuti jooksis appi suursaadikut saatnud saatkonna pressiatašee Franek Persidski. Koos veel ühe AIF-i töötajaga õnnestus neil kolmekesi ründavad noored tagasi hoida. Miilitsat ei olnud kuskil näha. Suursaadik kannatada ei saanud.
Gaasi kasutamise tõttu oli hoones mõnda aega isegi raske hingata. Kuigi kõik aknad tehti ruttu lahti, köhisid hoones olijad veel mõnda aega. Isegi kolmveerand tundi hiljem oli tunne, nagu oleks sattunud gripiviiruse kõrghooajal ühissõidukisse – kõik köhisid.
Keegi ajakirjanikest siiski kannatada ei saanud. Küll oli näha vesiste silmade ja kergete koordinatsioonihäiretega rün-dajaid. Pärast väitsid Naši liikmed, et gaasi tõttu sai kannatada kuus noort (ilmselt siis kõik, kes üritasid suursaadiku tuppa tungida). Alles seejärel kohale saabunud miilits sundis kõik protestivad noored hoonest ja õuest lahkuma.
Auto küljest trikoloor
Hoovis rebisid protestijad Eesti saatkonna auto küljest ära ja seejärel tükkideks Eesti väikese trikoloori. Suursaadiku pressikonverents algas tunniajase hilinemisega, selleks ajaks oli hoone tuulutatud. Marina Kaljurand nägi ajakirjanike ette astudes välja särav ja võitluslik nagu alati.
Pressikonverentsi vastu oli suur huvi. Kui nädal tagasi oli sealsamas toimunud suursaadiku pressikonverentsil kohal kümme kaamerat ja paarküm-mend ajakirjanikku, siis eile oli juba üle 50 ajakirjaniku ja üle 20 telekaamera.
Mõned näited küsimustest: “Millal lõppeb Eestis venelaste tagakiusamine ja tagatakse neile eestlastega võrdsed õigused?”, “Millal lõpetatakse Eesti koolide ajalooõpikutes Eesti häbistamine?”, “Kas politseil on lubatud kasutada 9. mail protestide laiali ajamiseks relva? On ju teada, et Eesti reservväelastele on juba relvad välja jagatud.”, “Miks Vene võimud saatkonna turvalisuse tagamiseks midagi ette ei võta?”, “Kas saaksite täpselt öelda, millistelt Vene ametkondade IP-aadressidelt rünnati Eesti valitsus- asutuste internetikülgi?”, “Me teame, et surma saanud Vene kodanik Dmitri aheldati käeraudadega laternaposti külge ja peksti siis kumminuiadega surnuks.”, “Miks pronkssõdur tükkideks saeti?”.
Pressikonverents kestis umbes kolmveerand tundi. Kuna AIF-i hoov oli kohale saabunud miilitsa eriüksuse OMON-i abiga protestijatest tühjaks tehtud, õnnestus suursaadiku autol ilma eriliste probleemideta tänavale sõita. Hetke pärast selgus, et Na‰i noored osutusid miilitsast ja OMON-ist kavalamaks või ei tahetud-osatud natuke ette näha.
Umbes 400 meetrit eemal ajasid Našid suursaadiku auto ette kaks oma inimestega autot, mis blokeerisid edasisõidu. Ka tagasi polnud enam võimalik pöörata. Seal oodanud paar-kümmend protestijat viskasid autole kuhjade viisi võililleõisi ning skandeerisid “Häbi!”, “Välja!”, “Võta kohver ja kao!”. Samal ajal takistasid kaks autot endiselt edasisõitu.
Autode vahel seisis noorte juht Vassili Jakimenko ja hüüdis oma autojuhtidele aeg-ajalt: “Sõitke väga aeglaselt, ärge seisma jääge, seista ei tohi.” Ja teistele protestijatele: “Saadiku autot ärge puutuge, olge kahe meetri kaugusel!”
Nii hoiti saadiku autot kinni vähemalt viis minutit ja edasi liiguti vähem kui sada meetrit, siis alles jõudis kohale OMON tänava teisest otsast. Samast kohast tulnud ajakirjanikud oli juba ammu kõik kohal.
OMON-i abiga saadi suursaadiku auto lõpuks liikuma ja sai sõita tagasi saatkonda.
Täna algab Eesti saatkonna piiramise seitsmes päev.
Kremli loodud rusikas
•• Venemaal ei vaevuta isegi varjama, et noorteliikumine Naši on Kremli loodud, ka president Vladimir Putin on korduvalt nende delegatsioone vastu võtnud ja neile toetust avaldanud.
•• Liikumine Naši, mis nime järgi peaks olema “noorte demokraatlik antifašistlik liikumine”, rajati 2005. aastal vähem kui nädal pärast selle algatusrühma kohtumist Kremli administratsiooni asejuhi Vladislav Surkoviga. Nende esimene kohtumine toimus Kremlile kuuluvas sanatooriumis ja ka hiljem on nad Vene ajakirjanduse andmetel saanud Kremlilt pidevalt raha.
•• Naši toetab avalikult Putinit, kuid samal ajal igatseb tagasi Nõukogude aega. Nende tõlgendus fašismist, mille vastu nad võitlevad, on aga lääne mõistes kummastust äratanud: fašistideks Venemaal on nende arvates liberaalne partei Jabloko ja need jõud, kes tahavad korrata Ukraina oranži revolutsiooni.
•• Kuni 2005. aastani oli Venemaal kõige fanaatilisem punajõud Eduard Limonovi juhitav põrandaalune Natsionaalbol-ševistlik Partei, kuid alates Naši ja teiste sama eesmärki teenivate rühmituste esiletulekust on limonovlased läinud opositsiooni poolele.
•• Mullu hakkasid Naši aktivistid ahistama Briti suursaadikut Moskvas, sest see oli käinud opositsiooni ühisrinde Teine Venemaa korraldatud üritusel.
•• Saadikut Anthony Brentonit süüdistati “Mussolini ja Hitleri toetajate” aitamises ja sellesisulisi lendlehti loobiti tema pihta mullu sügisel vähemalt kahel üritusel. Brentoni hinnangul sai Naši tema liikumisest teada Venemaa eriteenistustelt.
Kommentaarid
Vassili Jakimenko
(Vene noorteliikumise Naši liider, juhib Eesti saatkonna ees protestijaid) Vene ühele suurimale telejaamale Rossija pärast tungimist pressikonverentsile:
•• “Täna, kui me tahtsime Eesti suursaadikule esitada kuus küsimust – kus on 11. klassi õpilane, kinni peetud Maksim, kus on Dmitri Linter ning Dmriti Garini surma kohta – kasutas valve meie vastu pisargaasi. Kuus inimest sai kannatada. Teate, hull polegi see, et nad kannatada said, vaid see, et selliseid meetodeid kasutasid 60 aastat tagasi ka fašistid. Vene keelt rääkivaid Eesti kodanikke visatakse vanglasse, represseeritakse, võetakse rongidelt maha, täna kasutati gaasi. Ma ei tea, mida veel on vaja teha selleks, et kogu maailma näeks, et see on fašistlik riik fašistliku ideoloogiaga, mis kasutab fašistlikke meetodeid.”
Vassili Jakimenko
vahetult pärast pressikonverentsi ruumi tungimist valdavalt välisajakirjanike küsimustele vastates:
•• “Ma tahan öelda, et ükskõik milline riik, ka Poola ja Eesti, omab õigust demonteerida mälestusmärke, mis neile ei meeldi. Küsimus ei ole selles, et mälestusmärk demonteeriti, ning isegi selles, et viidi üle maetute jäänused, kuigi surnute välja- kaevamine on viimane tegu, mida ma teeksin. Asi on selles, mismoodi seda tehti.
•• Ma olen kindel, et kui Eesti valitsus oleks tahtnud kokku leppida, oleks palunud tulla veteranidel, oleks selgitanud oma positsiooni, oleks meid lasknud ligi sellele protseduurile, siis poleks midagi juhtunud. Aga seda tehakse meelega, et häbistada meid, me lihtsalt kaitseme ennast nüüd. Me ei taha välja kannatada seda rahvuslikku alandamist.
•• Täna ma ütlen: lõpetame selle kõik ära. Las see mälestusmärk seisab, ei ole vaja seda enam uuesti tassida. Vabandage meie ees, meie ajaloo ees, 30 protsendi venelaste ees, kes Eestis elavad, ja kõik. Inimesed saavad sellest aru.”
Marina Kaljurand
Eesti suursaadik
pressikonverentsil:
••“Me oleme alati valmis dialoogiks ükskõik mis küsimustes, kui meiega räägitakse tsiviliseeritult. Kes karjuvad, röögivad, nendega me ei hakka läbi rääkima. /—-/ Ma vastan Naši küsimustele siis, kui nad lõpetavad saatkonna piiramise ja ründamise, siis võib härra Jakimenko tulla saatkonda, me vestleme temaga rahulikult ja ma vastan kõigile tema küsimustele.”
(Kommentaarid eilsetele sündmustele Moskvas)
