Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts selgitas Eesti Päevalehele, et tööd tuleb teha kõige erinevamal tasandil. “Seni on meid märganud eelkõige NATO ja Euroopa Liit, mille infoturbeagentuuri oleme püüdnud siinsesse küberrünnakute vastasesse tegevusse kaasata,” ütles Parts.

Kuid tegevuskavas püstitatud eesmärk näeb ette valdkonna vastu veelgi laiema tähelepanu äratamise. “Peame töötama rahvusvaheliste konventsioonide selguse ja tänapäevastamise nimel. Näiteks Euroopa Nõukogu arvutikuritegevuse vastane konventsioon käsitleb teemat praegu enam-vähem varavastasest seisukohast,” põhjendas Parts. “Muidugi tuleks vaadata, et sellega ühineks ka praegusest rohkem riike,” lisas ta.

Parts selgitas, et NATO ja EL on suhteliselt kitsad organisatsioonid. “Teine tasand, kus selle teemaga peaks edasi liikuma, oleks loomulikult ÜRO. Just viimane ja ka Euroopa Nõukogu on põhilised kohad, kus teema tuleks tõstatada,” ütles Parts.

Riigis endas tuleb eile heaks kiidetud tegevuskava järgi koostada küberkaitse strateegia. “See paneb paika riigi käitumine küberrünnaku korral,” ütles ta, lisades, et strateegia valmimist oodatakse selle aasta lõpuks.

Samas möönis Parts, et strateegia vajalikkus tuleneb mõ-ningasest ministeeriumidevahelisest võistlusest küberrünnakutevastaste juhtohjade haaramise pärast.