Eesti tänavune parim gümnasist seob oma tuleviku Eestiga

Saagem tuttavaks: Eesti kõige targem gümnaasiumilõpetaja, Maali-Liina Kulla.

Täna ulatab Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer Vanemuise kontserdimajas toimuval lõpuaktusel lisaks teistele tublidele abiturientidele lõputunnistuse ja kuldmedali ka Maali-Liina Kullale, keda võib liialdamata nimetada muster­õpilaseks ja Eesti kõige edukamaks gümnaasiumilõpetajaks.

Just Maali-Liina on see noor neiu, kes tegi kolm riigieksamit viiest 100 punkti peale. Maksimumtulemuse saavutas neiu matemaatikas, keemias ja kirjandis, kuid väga palju kehvemini ei läinud tal ka ülejäänud kahes õppeaines – bioloogia riigieksamil sai neiu sajast maksimaalsest punktist 97 ja inglise keeles 96.

„Valisin eksamiteks need ained, mis mulle väga meeldivad. Nautisin väga õppeprotsessi ja eks selle võrra oli mul eksamitel lihtsam,” tunnistab Maali-Liina tagasihoidlikult. „Olen õppinud gümnaasiumi jooksul järk-järgult – pigem väiksemas koguses ja pidevalt, mitte viimasel õhtul ja hästi palju. Arvan, et kolm aastat pidevat tööd on see, mis aitas,” annab ta tulevastele gümnasistidele lihtsa nipi, kuidas enne eksamit mitte hulluks minna.

See ei tähenda siiski seda, et eksamil üldse mõelda ei tulnud – matemaatikas pidi neiu ühe ülesande kallal tükk aega pead vaevama, kuid tulemus oli perfektne. „Aga mul polnud kindlasti sellist tunnet, et nagunii saan sada punkti. Mõne ülesande suhtes oli mul siiski ka väikene kahtlus sees, kuid mõtlesin loogiliselt ja tulemus saigi selline.”

Kas tegemist on imelapsega või on seda palju öelda? Maali-Liina arvab, et endal on seda raske hinnata. Seda enam et kogu see tarkus pole sugugi niisama lihtsalt kätte tulnud. „Vaeva on ikka ka nähtud,” tunnistab Eesti ühes tugevaimas koolis õppinud Maali-Liina.

Eesti eelised

Maali-Liina näite puhul saab ümber lükata levinud arvamuse, nagu oleksid reaalainetes ja loodusteadustes tugevad õpilased humanitaarainetes kehvemad – ka neiu kirjand hinnati maksimumpunktide vääriliseks.

Valitud teemaks oli „Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda” ning kirjandi kohta öeldi hiljem, et see oli lihtne ja kergesti loetav. Maali-Liina arvates ongi elus paljud asjad lihtsad. Teisisõnu – ei pea minema hästi keerulist teed pidi ega tooma keerulisi ja raskeid tsitaate, näidates sellega, et olen nii tark, vaid pigem kirjutada ja rääkida sellest, mis tuleb südamest.

„Kasutasin Tunne Kelami tsitaati, kes on öelnud, et ta paneb õhtul kodus teleri kinni, et saaks perega aega veeta. Selle põhjal kirjutasingi, miks on vahel raske hoolida. Et me ei leia aega, nii palju muid meelelahutusvahendeid on. Aga vahest peabki teadlikult võtma seda aega. See oli üks mu kirjandi mõtetest,” rääkis Maali-Liina.

Enne gümnaasiumi õppis Maali-Liina ühe aasta Inglismaal ja see on tema enda hinnangul ehk põhjus, miks ta nüüd jätkab õpinguid just Eestis, mitte näiteks Inglismaal või USA-s. „Olen tänu sellele õppinud väärtustama Eestit ja siin elavaid inimesi. Kogemus minna aastaks-paariks välismaale on väga hea, aga andekaid inimesi on ka Eestis vaja. Neid, kes asja ka siin edasi viiksid.”

Maali-Liina ei välista, et läheb tulevikus mõnda välisriiki mõneks ajaks tööle, kuid pikemas perspektiivis tahab ta seotud olla Eestiga.

Miks? Esikohal on neiu jaoks ikka inimesed ning kõik need sõbrad, kes talle läbi aastate toeks olnud. „Ja üleüldine eestlase hoiak ning intelligentsus. Mingisugune x-faktor, mida on raske seletada,” sõnab ta.

Erinevalt paljudest Eestist lahkunud tublidest inimestest leiab Maali-Liina, et siin on hea elada. „Ma väga naudin siin elamist. Elan maal ja naudin väga ka meie loodust.”

Maali-Liina klassikaaslastest lõpetas üks veel kuld- ja teine hõbemedaliga. 

Tulevane arst, Tartu ülikoolist

Sügisel saab Maali-Liinast Tartu ülikooli arstiteaduskonna üliõpilane. Vaadates neiu riigieksamiteks valitud aineid ja kogutud punktisummat, pole kahtlustki, et ta sinna probleemideta sisse saab ja ka läbi lööb. „Mul on keskmine hinne väga hea, lisaks veel ka kuldmedal, mis tõstab seda keskmist hinnet. Kokku 101 ja see tähendab, et ma saan päris kindlasti ka sisse,” naerab Maali-Liina ise.

Mis eriala arst Maali-Liinast saab, selgub pärast seda, kui kuus aastat üldõpet on läbitud. Üks on aga selge – ta tahab inimesi aidata. „Seetõttu tahan pigem kunagi töötada sellise eriala peal, kus saab inimestega päevast päeva suhelda. Teadustööd, kus peaks kogu aeg laboris töötama, ma praegu endale ette ei kujuta.”