Eesti teadlane viib Läänemere maailma
Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlane Henn Ojaveer istub Tallinnas Mustamäe teel asuva kivimaja teise korruse heledas kabinetis, näitab internetist mereloomade pilte ja räägib samal ajal innustunult, miks 18. ja 19. sajandil Eestis särge ahvenast rohkem püüti. See leid, nagu ka kõik ülejäänud ajaloolised leiud eelmisel aastal tulenevad rahvusvahelisest suurprojektist, mille pealkiri inglise keelest tõlgituna kõlab järgmiselt: “Mereelu loendus: globaalselt ja lokaalselt”.
Selgitavad ja ennustavad
2000. aastal Washingtonis alustatud kümneaastase projekti eesmärk on koguda kokku kõik andmed ookeanide ajaloo kohta ja selle põhjal kaardistada suurveekogude elustik tulevikus. “Uuringu eesmärk on hinnata ja seletada mere bioloogilist mitmekesisust ehk mereelustiku mitmekesisust, organismide levikut ja mereorganismide arvukust üle kogu maailma,” selgitab Ojaveer. “Uuringul on mitmed alaosad, aga olulised on neli.”
Kõigepealt tuleb uuritava veekogu areng panna paika ajalooliste püüginumbrite ja arheoloogiliste säilmete abil, mis näitavad, milline loomastik aastasadu tagasi selles paigas on elutsenud ja kuidas inimtegevus tema arengut mõjutas. Teine ülesanne on kaardistada praegune olukord ning kolmandaks selle põhjal tulevikuks järeldused teha. “Neljas oluline uuringu osa on, et kõik need uurimistulemused jõuavad internetti ja muutuvad üldarusaadavaks,” märgib Ojaveer.
Kokku tahavad ameeriklased piirkondade või riikide kaupa appi saada 15 uurimisgruppi, kes tegelesid maailma kõige erinevamate suurveekogudega. Reaalse tööga on neist praeguseks alustanud kaheksa, sealhulgas alates 2001. aastast ka Eesti grupp, kelle töö eesmärk on kaardistada Läänemere ajalooline taust ja selle põhjal tulevikuks järeldused teha.
Läänemeri on eriline
Peamiselt Alfred Sloan Fondi (USA) rahastatud Põhjamere ja Läänemere projekti juhivad koos Ojaveeriga kaks taani teadlast, sakslane ja inglane. “Projektijuhtide eesmärk on koordineerida ja koguda rahastamiseks vahendeid,” lausub kohe algul kahe naabermere tuumikrühma valitud Ojaveer. “Projekti kaasati isiklike kutsetega, ei kujuta ette, miks nad minu välja valisid.”
Läänemere ja Põhjamere projekt on ülejäänud 14 võrreldes eripärane, sest Põhjamere ja Läänemere ääres elab kokku kümneid erinevaid rahvusi. “Samas kui teised veepiirkonnad põhinevad ühe või kahe teadusinstituudi andmetel, on Läänemere ääres tööd hirmsat moodi, sest keskkonna ajalugu on väga palju,” nendib Läänemere-äärsete ja Ida-Euroopa riikide osa eest vastutav Ojaveer.
Samas nimetab ta Läänemere plussina suuremat arvu uuringuid, mille tõttu on küllalt suure täpsusega teada kala-, looma- ja taimeliikide arvukus meres. “Erinevalt Läänemerest on ookeanides palju sellist, millest me midagi ei tea,” nendib avamerede spetsialist. “Läänemere kohta on meil pilt enam-vähem olemas.”
Ajalooprogramm tähendab, et koos töötavad ajaloolased ja merebioloogid. “Meie eesmärk on teha mitte ainult kuiva teadust, vaid anda uuringute alusel rakendussoovitusi ka tulevikuks,” lisab Ojaveer.
Kuidas tuurad välja surid
Kuigi seni arvati, et atlandi tuur suri Läänemeres välja 20. sajandil, sõi tema sugulane põhja-ameerika tuur ta välja juba 1200 aasta eest.
Üks huvitavamaid leide, mis on ajalooliste andmete põhjal välja tulnud, ongi atlandi tuura väljasuremine.
Esimesed tuurapüüdmise keelud kehtestati 1717. aastal, kui Gdanski kalaturule hakkas ilmuma järjest rohkem alamõõdulist tuura. Kuigi veel 19. sajandil leidus seda kala Läänemere lõunapiirkonnas, kadus ta siinsetest vetest 20. sajandil.
Viis aastat tagasi püüdsid saksa teadlased tuurakolooniat mere lõunaosas taastada, kuid ebaõnnestunult. “Nüüd tehti avastus, et 1200 aastat tagasi koloniseeris Läänemere põhja-ameerika tuur, kes sõi atlandi tuura välja,” ütleb Henn Ojaveer. EPL
