Eesti teadlased kloonivad miljardeid maksva lehma
Maarjamaa üks seni uhkemaid teadusprojekte tiksub ilma suurema kärata Tartus Maaülikoolis ja tõotab mitte ainult läbimurret Eesti geeniteaduses, vaid võib ka käivitada tõelise rahamasina, kirjutab Eesti Ekspress.
Professorite Sulev Kõksi ja Ülle Jaakma juhitava teadlasterühma kava kohaselt näeb hiljemalt viie aasta pärast Eestis ilmavalgust transgeenne kloonitud lehm, kes hakkab lüpsma piltlikult öeldes ämbrite viisi kuldaväärt hormoone või antikehi. Ühe võimalusena näiteks suhkruhaigetele hädavajalikku insuliini.
Sellise „kuldvasika" aretamiseks ei pea teadlased leiutama midagi uut, vaid kasutama edukalt koos kaht laialt kasutusel olevat bioloogilist tehnoloogiat - kloonimist ja geenisiirdamist.
Seda on maailmas seni tehtud üksikutel juhtudel.
