Eesti teadlaste avastus: neli markerit veres ennustavad surma

Kui tavaline surmarisk on viie aasta jooksul 1–2%, siis „surmamarkerite” leid suurendab seda 15%-ni.

Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringu tulemused on huvitavad, nentis Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur Krista Fischer tagasihoidlikult. Õigupoolest on tulemused rohkemgi kui huvitavad, sest aitavad juba eos jälile saada mõnele haigusele, mis hilise avastamise korral võiks viie aasta jooksul viia patsiendi surmani.

Nelja surmaga seotud markerini jõudmiseks kulus geenivaramul peaaegu kaks aastat, võrreldi ligi 10 000 geenidoonori andmeid ja analüüsiti 106 biomarkerit. Kõige olulisemat rolli mängisid 2000 praeguseks surnud geenidoonori andmed.

Loe edasi, kui suured on riskid ja kuidas võiks neli „surmamarkerit“ inimest aidata.