Eesti tee – pigem Põhjala kui USA mudel
Tänases Euroopas on Põhjala riigid mitte ainult kõige kõrgemate majanduse kasvunumbritega, vaid ka keskmisest tunduvalt madalama tööpuudusprotsendiga riigid. Rootsi kaubandusminister sotsiaaldemokraat Leif Pagrotsky kirjutas eelmisel nädalal "Financial Timesis", et samal ajal kui enamus Euroopat vaatab alaväärsustunde ja kadedusega USA poole, pole USA pöörasele majandusarengule ning tööhõivele viinud poliitika ainuvõimalik stsenaarium.
Kui Eesti neoliberalistlik ideoloogia vaatab viltu nii Rootsi kui Soome sotsiaaldemokraatia peale, siis ei tunnista selle kandjad paraku tõtt, mis praegu Euroopas valitseb: soome-rootsi mudel on ainuke, mis on olnud sama edukas kui USA oma.
Rootsi sotsiaaldemokraat Pagrotsky ütleb sama, mille eest seisavad Mõõdukad Eestis: edukuse stsenaarium pole ainult riigi rolli pisendamine. On olemas ka alternatiiv, kus riigil on mängida oluline roll.
ISE OLED SÜÜDI, KUI OLED VAENE? Euroopale on raskesti vastuvõetav USA poliitiku Barry Goldwateri ütelus: "Ise oled süüdi, kui oled vaene." Vabatahtlikult USA-sse emigreerunute puhul on selline hoiak ehk arusaadav. Siin Eestis aga, kus peame hoolitsema oma elanikkonna eest, kes kuhugi läinud pole ega lähegi, on olukord teine. Kui me tahame, et Eesti ja eestlased saaksid tiheneva konkurentsi tingimusis edu saavutada, peame selleks tingimusi looma. Kui USA-s on konkurents ise see absoluutne tingimus, mis loob majanduslikku paindlikust, siis meil on vaja seda paindlikust tekitada.
Täpselt samuti nagu edukas majandus vajab kestmiseks õiguse jõudu ja demokraatiat (nagu Aasia "tiigrite" tõusud ja langused on tõestanud), vajab majandus arenguks haritud ning heaolevat tööjõudu. Hariduse andmise ja selle kvaliteedi tagamine peab Eestis, kus sisese konkurentsi karmi sundi näiteks USA-ga võrreldavas ulatuses ei ole, olema riigi üks olulisemaid ülesandeid. Alul on see raske ja kallis, ühel hetkel aga, kui on saavutatud mingi kriitiline mass, muutub see vägagi kasulikuks majandusarengu sütikuks.
Euroopa Liit on kutsunud ellu auahne e-Euroopa projekti. Selle õnnestumises või ebaõnnestumises nähakse võtit, kas Euroopa on 10 aasta pärast konkurentsivõimeline USA-ga või mitte, kas Euroopal on sõna kaasa öelda uue majanduse ruumis. e-Euroopa programmi eesmärgid on Skandinaavia ja Eesti jaoks aga juba eilne päev. Soome ja Rootsi on USA-ga võrreldavad uue majanduse mootorid maailmas.
MIS ON UUE MAJANDUSE VÕTI? Vastus on äärmiselt lihtne ja labane: haridus- ja ettevõtluskeskkond. Mis on uue majanduse tähendus? Olen sügavalt veendunud, et see on meile unikaalne ajalooline võimalus teha sama arenguhüpe, mida pakkus ülemöödunud sajandi tehnika ja tööstuse areng.
Riigi ülesanded on sellega seoses muutunud. Keynesliku avaliku töö loomise ideoloogia ilmnes kõige ehedamal kujul ilmselt just sotsiaaldemokraatliku Rootsi "rahvakodus" möödunud sajandil. Tänaseks on töö iseloom muutunud, aga vastupidiselt Jeremy Rifkindile arvan ma, et töö mitte ei kao, vaid vahetab tegijaid. Inimestele jäävad huvitavad tööd, masinad teevad tüütuid.
Keynesliku avaliku töö pakkumise asemel näen mina riigi rolli ühelt poolt avalike teenuste tagaja ning teisalt ettevõtluskeskkonna loojana. Siit saame jälle Rootsi näite: kümmekond aastat tagasi näis Rootsi heaoluriik minevat vääramatult allamäge. Täna on Rootsi inimese kohta kõige suurem uusi tehnoloogiaid tootev ja loov riik.
Mis juhtus Soomes 10 aastat tagasi, kui Nõukogude Liit lakkas olemast ja sellega koos Nõukogude turg? Nähtav tulemus oli kuni 20 protsendini tõusnud tööpuudus. Vähem nähtav oli see, kuidas täiskasvanute koolituskeskused, kõikvõimalikud rahva- ja õhtukoolid täitusid täiskasvanud inimestest, kes õppisid uut ametit. Täna on Soome tööpuudus alla EL-i keskmise, madalam kui Eestis.
Nii võibki tõdeda, et täna, kui Põhjamaade sotsiaaldemokraadid ja ametiühinguliidrid Tallinnas kokku saavad ning räägivad ühistest eesmärkidest Euroopa Liidu laiendamisel, on see Euroopa kõige edukamate ja dünaamilisemate majandustega riikides võimul olevate poliitiliste jõudude koosviibimine.
Toomas Hendrik Ilves
välisminister
