Eesti teedel sõidab keskmiselt üks plahvatusohtlik gaasiveok nädalas
Eelmisel nädalal õnnetusse sattunud veeldatud gaasi veok tõi viimase kuu jooksul Ülemiste järvejääle hädamaandunud lennuki kõrval välja juba teise päästevõimekuse, mis Eesti päästeametil puudub. Suure rõhu all gaasitsistern oli kraavis kummuli ja päästjad jooksid ajaga võidu, et olukord lahendada enne, kui gaas paagis ohtlikul määral paisub ja plahvatab. Vahendeid, mille abil gaasi oleks saanud tsisternist ümber pumbata, Eestis ei ole ja nende saabumist Poolast polnud aega oodata.
Maksu- ja tolliameti andmetel sõidab veeldatud maagaasi vedavaid veokeid meie teedel keskmiselt üks nädalas – viimase kaheksa kuu jooksul on gaasitsisterne Eestist läbi veerenud 59. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles Päevaleht Online’ile, et seda ei ole siiski väga palju ning taolisi õnnetusi, kus gaasiveok oleks ohtlikult kraavi sõitnud, ei ole ka mujal maailmas väga palju juhtunud. Neilgi puhkudel on gaas atmosfääri lastud ja ümberpumpamisest on pääsetud.
„Ümberpumpamise protsess on isegi spetsiaalsete vahenditega ääretult ohtlik, kui seda tehakse ebastabiilses asendis vigastatud sõidukist. Vahendite hankimisel peame hindama õnnetuse juhtumise tõenäosust, sest vajaliku varustuse ja oskuste nimekiri on tohutult pikk,” sõnas Tammsalu. „Nimekirjas on meil ka palju sellist varustust, mida läheks tihti vaja, aga mida ikkagi ei ole.”
Gaasiterminal suurendaks õnnetuse tõenäosust
Viimasel ajal on räägitud Eestisse ka veeldatud maagaasi terminali rajamisest, mis tõenäoliselt tähendaks gaasiveokite arvu suurenemist teedel. Kui nii peaks minema, muutub Tammsalu kinnitusel ka õnnetuse tõenäosus suuremaks ja prioriteedid vaadatakse üle.
„Riigis teostatakse kogu aeg ohu- ja riskianalüüse, nende eest vastutavad ministeeriumid, kelle haldusalas võimalikud ohud tekivad. Kui seal leitakse, et ohutase on tõusnud niivõrd kõrgele, märgitakse see analüüsis ära,” selgitas Tammsalu.
Juhtunud õnnetuse näitel, kus gaas liikus Venemaa ja Poola vahel, ei pea kumbki riik suuremat tegema kui õnnetus peaks juhtuma mõnes nende vahele jäävas riigis, kust veok läbi sõidab.
„Sisuliselt võib öelda, et ettevõte oli teinud kõik, mis peab. Ta omas sertifitseeritud autot, mis vastas ohtlike ainete rahvusvaheliste vedude nõuetele. Dokumendid olid meile teadaolevalt korras. Loomulikult võiks ettevõte ka oma töötajaid instrueerida,” viitas Tammsalu sellele, et kraavisõitnud gaasiauto juht ei osanud päästjaid märkimisväärselt aidata.
