ELi tervishoiusüsteemide iga-aastase uuringu, 2009. aasta EHCI kohaselt paigutus Eesti 33 riigi seas 18. kohale, kogudes võimalikust 1000 punktist 560, teatas indeksi koostanud ekspertkeskuse pressiteenistus.

Esimese koha said pingereas teist aastat järjest Madalmaad 875 punktiga. Järgnesid Taani (819 punkti), uustulnuk Island (811 punkti) ja Austria (795 punkti).

Eesti, mis on viimaste indeksite järgi olnud uute ELi liikmesriikidega võrreldes erakordselt edukas parima hinna ja kvaliteedi suhte kategoorias, on nüüd järsult kukkunud ja kaotanud koha ELi parimate tervishoiusüsteemide hulgas.

Indeksi järgi jääb Eesti alla Tšehhi Vabariigile, edestades aga Ungarit ja Hispaaniat.

„Ooteajad on hakanud Eesti tervishoiusüsteemis pikenema. Viivitusi tundub esinevat seoses uute ravimite hüvitamise heakskiitmisega,” märgib EHCI direktor dr Arne Björnberg.

„Kuigi Eestit on tabanud finantskriis, toimib süsteem kuludega võrreldes siiski tulemuslikult. Aeg näitab, kas Eesti suudab järgmistel aastatel endise koha tagasi võita,” lisas ta.

Tänavune pingerida näitab, et parimad tulemused saavutasid need Euroopa tervishoiusüsteemid, mis on hakanud kasutama tervishoiuteavet ja võimalust kaasata otsustusprotsessi patsiendid, suurendades nii survet paranduste tegemiseks.

Indeksi pingerea tagaotsas on riigid, mis hoiavad kinni vanamoodsast hierarhilisest ja läbipaistmatust tervishoiusüsteemist. Selline erinevus tõstab päevakorda ELi võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted.

EHCI on kujunenud Euroopa tervishoiusüsteemide hindamise standardiks. Indeksiga seatakse 33 Euroopa riiklikku tervishoiusüsteemi 38 näitaja alusel pingeritta kuues tervishoiuteenuste tarbija jaoks olulises valdkonnas: patisendiõigused ja -info, e-tervishoid, ravi ooteajad, ravitulemused, osutatavate teenuste ulatus ja võimalused ning ravimite kättesaadavus.

Indeks koostatakse riikide statistika, patsiendiküsitluste ning indeksi looja, Brüsselis asuva ekspertkeskuse Health Consumer Powerhouse’i sõltumatute uuringute alusel.

Käesoleva aasta tervishoiuteenuste tarbijaindeks esindab tarbijakeskset vaatenurka ning seda toetab Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraat koos ELi eesistujariigi Rootsiga.