Eesti toob järgmise aasta alguses oma sõjamehed Kosovost välja

Olukord Kosovos on paranenud ning Eesti jätab Balkanile vaid mõne staabiohvitseri.

Kui augustis Balkani poolsaarele rahutusse Kosovosse sõitnud Eesti jalaväerühma Estrif-6 missiooniaeg läbi saab, siis tõenäoliselt uut rühma asemele enam ei saadeta, kinnitas kaitseminister Jaak Aaviksoo. See tähendab, et alates järgmise aasta veebruarist jääb Eesti aktiivselt osa võtma vaid Afganistani missioonist.

Jaak Aaviksoo viitas uue rühma mittesaatmisest rääkides NATO otsusele vähendada kogu Kosovo kontingenti. Eesti jalaväerühm tegutseb Kosovos Taani pataljoni koosseisus, kokkulepe rühma väljatoomise kohta sündis ministri sõnul taanlastega täielikus teineteisemõistmises. Riigikogult küsib kaitseministeerium siiski mandaati kuni 40 kaitseväelase viibimisele Kosovos järgmise aasta juuni lõpuni. „Me jätame viiekuuse puhvri nii-öelda igaks juhuks, kui Balkanil peaks midagi kardinaalselt muutuma,” selgitas Aaviksoo.

Sõdurite asemel politseinikud

Praegu näitab julgeolekuanalüüs tema sõnul siiski seda, et laiapõhjalise konflikti tekke oht ei ole enam piisavalt suur, et tingida sõjalise kohaloleku vajadust. „Ka meie Estrif tegeleb seal rutiinse tegevusega ning otseseid konflikte sisuliselt pole. Vajadus on eelkõige politseimissiooni järele,” ütles Aaviksoo.

Ka välisminister Urmas Paeti sõnul on välisjõudude kohalolek Kosovos siiski endiselt vajalik, ent mitte sõjalises mõttes. „Viimased paar aastat pole välisjõudude ülesanded olnud sõjalised, vaid pigem politseilist laadi ja nüüd olekski hea, kui meil õnnestuks missiooni iseloom muuta sõjalisest politseiliseks,” lausus Paet ning lisas, et pingete maandamisele on kaasa aidanud mitmed tegurid. „Kosovo iseseisvust on tunnustanud üle 60 riigi, elanikud ise on hakanud harjuma omariiklusega ning väga hästi on käima läinud ka Euroopa Liidu tsiviilmissioon Eulex,” loetles ta. Väga tähtis on välisministri sõnul ka asjaolu, et Serbia pole lõkkesse õli juurde valanud, vaid on hoopis vastupidi kardetule ajanud asju vastutustundlikult rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

Ehkki aktiivse osaluse Eesti Kosovos lõpetab, ei muutu meie sõjaline panus täiesti olematuks. Nimelt jätkab seal kuni viis Eesti staabiohvitseri. Eesti osaleb ka Eulexi missioonis. Rahas hoiab kaitseministeerium luurerühma väljatoomisega kokku ligi 30 miljonit krooni. Aaviksoo sõnutsi ei ole Kosovost väljumise põhjuseks siiski kitsas seis eelarves.

Olukord muutub paremaks

Kosovos suhtutakse eestlastesse hästi

•• Luurerühm ESTRIF-6 on olnud missioonipiirkonnas natukene üle kuu ja Eesti kontingendi vanema kapten Ramil Lipu sõnul on pea­miselt tegeletud olukorra monitoorimisega. „Patrullimise kõrval tegeleb rühm ka enda oskuste üleval hoidmise ja arendamisega. Selleks teostatakse pea iga nädal laskeharjutusi. Ees on ootamas rännakõpe ja helikopterite maandamisõpe,” lisas Lipp.

•• Olukord Taani üksuse vastutusalas on Lipu andmetel üldiselt  rahulik, ehkki on tulnud ette kivi­de loopimist albaanlaste ja serb­laste vahel. „Praegu tundub, et asjad lähevad vaikselt paremuse poole, ning loodame, et maad ja majad jagatakse rahumeelselt serblaste ja albaanlaste vahel ära,” sõnas Lipp.

•• Kohalike suhtumine KFOR-i ning eestlastesse on Lipu sõnul hea. „Loodame, et see  jätkub ka missiooni lõpuni ning eestlasi jäädakse Kosovos mäletama heade sõnadega,” lausus ta.