Eesti töötajatest rohkem kui kolmandikul puudub erialane haridus

 (53)
                 
Eesti Päevaleht
Eesti töötajatest rohkem kui kolmandikul puudub erialane haridus
Allikas: statistikaamet, graafika: Maret Müür
Lihttöö tegijaid, kelle haridus pole oluline, vajatakse tööturul näpuotsatäie jagu.

Kolmandikul Eesti tööjõulisest elanikkonnast ehk 32 protsendil 20–64-aastastest inimestest puudub erialane haridus. Suurel osal neist on keskkoolitunnistus, aga küllaga on ka neid, kelle koolitee on piirdunud üheksa klassi või vähemaga.

Tööturu seisukohast vaadatuna vajatakse lihttööle, kus eelnev haridus pole oluline, vaid näpuotsatäie jagu inimesi. „Veerand töökohtadest eeldab akadeemilist kõrgharidust, teine veerand rakenduslikku kõrgharidust ning peaaegu pool töökohtadest eeldavad tööle asujalt kutseharidust,” selgitab haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuosakonna juhataja Kalle Toom.

Koolipingist loobumine võib hilisemas tööelus kurjasti kätte maksta.

Töötukassa analüütik Kristi Villsaar tõdeb, et töötus on suurimaks probleemiks madalama haridustasemega inimeste seas. Kõrgharitud inimeste töötus oli aastal 2011 riigi keskmisest töötuse määrast (12,5%) oluliselt väiksem ehk 7,6%. Kutseharidusega töötute tase sõltub nende haridustasemest: mida kõrgem see on, seda vähem esineb töötust.

„Üldkeskharidusega inimeste hulgas on töötuse määr läbi aastate olnud pigem veidi kõrgem kui keskmine töötuse määr,” osutab Villsaar.

Kool jääb pooleli

Seega – et riski vähendada, tuleb õppida ametit, aga seda ei taha paljud noored paraku teha.

Toomi sõnul ei jätkanud eelmisel aastal Eestis umbes 5% põhikoolilõpetajatest õpinguid ei kutsekoolis ega gümnaasiumis ja ligi 32% gümnaasiumilõpetajatest ei jätkanud samal ajal Eestis õpinguid – ei astunud kutse- või kõrgkooli.

Aga ka nii mitmedki neist, kes õppima asuvad, ei lõpeta kooli. Kõrghariduses on õpingute katkestajate osakaal umbes 15% aastas ja kutsehariduses ligi 20%. „Märgatav osa neist küll üritab kutsehariduses uuesti, kuid neistki vaid osa jõuab lõpetamiseni,” nendib Toom.

Omajagu kompenseerib erialase hariduse puudumist see, et tööks vajalikud oskused omandatakse töö käigus ning täiendus- ja ümberõppes. „On näiteks valdkondi, kus töötamise eelduseks on ametitunnistuse olemasolu (veoautojuhid, bussijuhid), kutsetunnistus (lapsehoidja, palkmajaehitaja) või pädevustunnistus (elektrikud),” osutab töötukassa teenustejuht Karin Andre. Teadmisi, mis on vajalikud töötamisel, saab omandada ka koolitustel.

Suuri lootusi sellele siiski panna ei saa, sest koolitused ei tõsta inimese haridustaset.

Toom märgib, et täiskasvanute osakaal nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb järjekindlalt, kuid koolipinki ei jõua naljalt need, kellel oleks seda iseäranis vaja. „Töötusega sarnane heitumise nähtus on olemas ka hariduses,” tõdeb Toom, et õppimisele käega löönuid on vaevaline taas koolipinki suruda.

Küllap seetõttu ei juleta ka valitsuse kinnitatud arengukavas „Eesti 2020” seada kõrgemaid eesmärke, kui tõsta erialata inimeste osakaal aastaks 2020 32 protsendilt 30 protsendini.

Allikas: statistikaamet, graafika: Maret Müür

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid