“Välismaalastest jahimehed maksavad kinni metsloomade sööda,” selgitas Balodis, kelle sõnul maksab turistipakett vähemalt 5500 krooni.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Andres Lillemäe ütles, et Eestis võib jahti pidada välisriigi kodanik, kel on ka oma maa jahitunnistus ja relvaluba. Välisriigi kodanikele väljastatakse Eestis asuva jahipiirkonna omaniku taotlusel ning asukohamaa jahitunnistuse alusel Eesti jahitunnistused.

Välismaalaste raha eest toidetakse loomi

Jahireisi organiseerimine, 1000-kroonine riigilõiv ning kõik muud reisikulud on Balodise sõnul hinna sees. Seega jääb välisjahituristi kutsujale vaid raha, mis kulub talve jooksul metsloomadele sööda ostmiseks ning söödakohtadesse toimetamiseks.

Ka jahirelv peab välisturistil kaasas olema, sest Eesti relvaseaduse kohaselt ei tohi kohalik jahimees relva teisele anda.

Lillemäe ütles, et välisriigi kodanik võib Eestisse kaasa tuua oma jahirelva politsei väljaantud loa alusel, mille taotleb välisriigi kodanikule jahikülalise Eestisse kutsunud jahimees. Relvaga võib kaasas olla kuni 100 padrunit. Nii Eesti jahitunnistuse kui ka relvakandmisloa eest tuleb tasuda riigilõivu.

Jahimees peab valmis olema bürokraatiaks

Balodise sõnul peavad välismaalastest jahimehed läbima Eestis bürokraatliku paberimajanduse, mis muudab jahipidamise tüütult keeruliseks. Lille- mäe loodab, et pärast euroliiduga liitumist olukord muutub.

Soome jahileminek on Balodise sõnul muudetud lihtsaks ja mugavaks. Jahimees ei pea isiklikku relva kaasa võtma, vaid saab laenata kohalikelt.

Karu, hundi ja ilvese trofee väljaviimiseks peab olema vormistatud eraldi rahvusvaheline trofee saateleht ehk CITES-i luba. Samasugune oma maa CITES-i sisseveoluba peab kütil samuti olema, et trofee õnnelikult koju jõuaks.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht ütles, et eelmisel aastal viisid 2155 välisjahimeest Eestist kaasa 250 trofeed.

Eestis võtavad jahikülalisi vastu praktiliselt kõik jahimeeste seltsi liikmed.