Päästeameti demineerijad on tänavu hävitanud 912 lõhkekeha, millest pooled avastati plaaniliste tööde käigus ja ülejäänud juhuslikult.
Plaaniliste tööde käigus on päästeameti demineerijad leidnud ja teinud kahjutuks kõige rohkem lõhkekehi Osmussaarel (210) ja Pakril (180), ütles ameti demineerimise peaspetsialist Mati Mullas. Osmussaarel on päästeamet kahjutuks teinud Teise maailmasõja aegsed mürsud, mis leiti rannakaitse suurtükipatarei lahingumoonaloast. Pakrilt leitud lõhkekehad on pärit hilisemast ajast. Seal asus endise NSV Liidu lennuväe polügoon, mida okupatsiooni ajal ohtralt pommitati. Mullase sõnul on tänavu, eriti just suvel, ka juhuslikult leitud palju lõhkekehi, mis on valdavalt pärit Teise maailmasõja ajast.
Spordimuuseum saab uued ruumid
Spordimuuseum saab lähiajal endale uued, kolm korda suuremad ruumid endises Tartu postimajas.
Lepingu postimaja üleandmise kohta kultuuriministeeriumile allkirjastavad täna kultuuriminister Jaak Allik ning teede- ja sideminister Kalev Kukk. Praegu asub spordimuuseum Tartu Pauluse kiriku tiibhoones, kus muuseumil on ekspositsiooni- ja näitusepinda umbes 300 ruutmeetrit. Uutes ruumides Rüütli tänavas saab muuseum enda käsutusse ligi 900 ruutmeetrit ekspositsiooni-, näituse- ja hoidlapinda. Spordimuuseum asutati 1963. aastal ühiskondliku muuseumina, riikliku asutusena töötab see 1967. aastast alates.
Kokkuostjad õhutavad vähi röövpüüki
Oma tegevust laialt reklaamivad kokkuostufirmad võivad vähipüüdjaid õhutada röövpüügile, ütles Saare maavalitsuse keskkonnaosakonna spetsialist Jaan ärmus.
ärmuse sõnul kuulutavad kokkuostjad juba raadios, et ostavad vähki kokku, samal ajal kui vähipüük on lubatud alles 3. augustist. Ta lisas, et kokkuostjatel peab olema ette näidata esmane kokkuostukviitung ja nad peavad suutma tõestada, et kokkuostetud vähid pole röövpüütud. Kui selgub, et vähipüüdjatelt on kokku ostetud röövpüügist saadud vähki, tuleb kokkuostjatel riigile maksta 200 krooni ühe vähi eest. Tabatud salapüüdjail tuleb iga püütud vähi eest riigile loovutada 50 krooni, millele lisandub mitmekordse päevapalga suurune trahv.
Vähipüük on lubatud 3. augustist kuni 4. oktoobrini. Vähipüüdmiseks tuleb luba taotleda maavalitsuse keskkonnaosakonnalt. ühepäevane vähipüügiluba nataga püüdmiseks maksab 100 krooni, mõrraga püüdmiseks 150 krooni.
Venemaa maksab sõjaveteranidele ühekordset toetust
Suure isamaasõja veteranid ja invaliidid võivad arvestada ühekordse materiaalse toetusega, teatas Venemaa saatkonna pressiteenistus.
Toetuse suurus on 156 Eesti krooni. Vastavalt Venemaa presidendi ukaasile ühekordse rahalise toetuse maksmisest sõjaveteranidele ja invaliididele alustab Hoiupank 30. juulil toetuste väljamaksmist. Väljamakseid hakkavad teostama veteranide elukohajärgsed Hoiupanga kontorid. Toetuse saamiseks on vaja esitada pass ning Suure isamaasõja invaliidi või veterani tunnistus. Toetus makstakse välja selle saajale isiklikult, vajadusel kas notariaalse volituse alusel või Venemaa saatkonna sotsiaalkindlustusosakonna (Tallinn, Filtri tee 5, telefon 421-239) loal.
Baltic News Service/ETA
