Eile toimusid Piirissaare vallas kordusvalimised, 92 valimisõiguslikust kodanikust käis valimas 76.
Piirissaare seitsmeliikmelisse vallavolikogusse valiti eile viis liiget. Kaks kandidaati pääses volikokku juba 20. oktoobril toimunud valimiste ajal, kui nad ületasid vajaliku viie protsendi künnise. 20. oktoobril ei saanud Piirissaarel puuduliku valimisseaduse tõttu valimisi normaalselt läbi viia, kuna valimisseadus ei olnud arvestanud võimalusega, et kandideerivad ainult üksikkandidaadid.
Täna toimuvad valimised Kuressaare ja Mustjala vallas, homme Illuka, Kihnu, Ruhnu ja õru vallas.
Erakonnad ei kiirusta valimiskulutuste avalikustamisega
ükski erakond pole veel esitanud vabariigi valimiskomisjonile aruannet valimisteks kulutatud raha ja selle päritolu kohta, ütles eile valimiskomisjoni sekretariaadi liige Epp Maaten.
Seaduse kohaselt peab aruanne olema esitatud ühe kuu jooksul pärast valimiste toimumist. Aruanded avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast nende esitamise tähtaja lõppu. Aruande esitamata jätmise eest ootab erakondi kuni 20 päevapalga suurune rahatrahv.
Valimisliidud ja üksikkandidaadid peavad oma andmed valimiskampaanias tehtud kulutuste kohta esitama selle valla või linna valimiskomisjonile, kus nad kandideerisid. Tallinnas on viimane päev valimisaruannete esitamiseks 24. november, sest siis möödub kuu valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
Ajakirjanduse vahendusel on oma mitteametlikud valimiskampaania kulutused avalikustanud Reformierakond. Valimistel edukaimal erakonnal läksid valimised maksma umbes kaks miljonit krooni, sellest Tartus 260 000 krooni. Valimisliidu Tallinn liidrid on rääkinud miljoni krooni ja valimisliidu Paremerakonnad ja Mõõdukad esindajad poole miljoni krooni kulutamisest. Väga kulukaks on peetud ka Keskerakonna Liidu valimiskampaaniat Tallinnas. Erakondade valimisaruannete kontrollimine on seadusandluse lünklikkuse tõttu sama hästi kui võimatu, seega pole välistatud, et esitatakse ebatäpseid andmeid.
Moskva annab väliskaasmaalastele majandusabi
Venemaa hakkab andma majandusabi välismaal, sealhulgas Balti riikides elavale vene kogukonnale.
Vastava otsuse langetas välismaal elavate kaasmaalastega sidet pidav Vene valitsuskomisjon. Valitsuskomisjoni sekretariaadi juhi Igor Grishajevi teatel tegi komisjon majandusvaldkonna ministeeriumidele ja ametkondadele ülesandeks esitada valitsusele ettepanekud väliskaasmaalaste rahalise ja muu materiaalse toetamise kohta. Kaasmaalasi toetatakse sotsiaal-, kultuuri- ja haridusprogrammide vahendusel, samuti soodustuste andmisega nendele ettevõtetele, kus venelased töötavad. Komisjon võtab vastu ka välisriikides ametlikult registreeritud kaasmaalaste organisatsioonide taotlusi.
Komisjoni esimehe, Vene asepeaministri Valeri Serovi sõnul peab kaasmaalaste abistamise probleem saama riiklikuks ja leidma kajastamist riigieelarves.
Eesti võttis rahvusvahelise kohustuse kaitsta arheoloogiapärandit
Eesti ratifitseeris eile Euroopa arheoloogiapärandi kaitsmise konventsiooni, võttes endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta arheoloogiamälestisi ning arvestada seda linnaplaneerimisel.
Eesti esindaja Euroopa Nõukogus Karin Jaani andis konventsiooni ratifitseerimise kirjad üle Euroopa Nõukogu organisatsiooni peasekretärile Daniel Tarschysele. Konventsioon annab suunised arheoloogiliste kaevamiste, uurimistööde ja uurimistulemuste avaldamise rahastamiseks ning tagab avalikkusele juurdepääsu arheoloogilistele mälestistele. Konventsioon avati allakirjutamiseks jaanuaris 1992 ja selle on ratifitseerinud Bulgaaria, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Liechtenstein, Malta, Norra, Poola, Rootsi, Shveits ja nüüd ka Eesti.
Shveitsi tagastamatu finantsabi lepingut pikendati
Shveitsi suursaadik Eestis Sven Meili ja rahandusminister Mart Opmann kirjutasid eile alla riikidevahelisele Shveitsi tagastamatu finantsabi lepingu pikendamise kirjadele.
Leping sõlmiti 1992. aasta detsembris ja selle katteks on Shveitsi valitsus eraldanud 20 miljonit Shveitsi franki (umbes 190 miljonit Eesti krooni). üle kümne miljoni frangi on kulutatud seitsme-kaheksa mõlema valitsuse poolt heaks kiidetud projekti käivitamiseks. Osa neist, näiteks Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimine ja Tartu sünnitushaiglale seadmete tarnimine on tänaseks juba lõpetatud. Mitme projekti elluviimine on kavandatud aastatele 1997-1999 ning sellest lähtuvalt tegi Shveitsi pool ettepaneku pikendada lepingu kehtivusaega.
Baltic News Service/ETA
Presidendiproua avab Haapsalu väikelastekodu
Presidendiproua Helle Meri, Rootsi suursaadik Eestis Katarina Brodin ning sotsiaalminister Toomas Vilosius avavad täna Haapsalu väikelastekodu uue hoone.
Väikelastekodu avamisele saabub erilennukiga Rootsist veel 125 külalist. Alguses oodati uue hoone avamisele ka Rootsi kuningannat ja kroonprintsessi, praeguseks on teada, et kroonitud pead lastekodu avamisele siiski ei tule, teatas ajaleht Lääne Elu. Haapsalu väikelastekodu uus hoone on ehitatud Rootsi älmhulti Lions-klubi abiga.
Läänemaa kultuurimajas avatakse täna Rootsi puuetega inimeste tööde näitus, sellele järgneb tasuta kontsert Rootsi ja Eesti esinejatelt.
Virtsus möllab viirushaigus
40 protsenti Virtsu elanikest on haigestunud hingamisteede viirusesse, millega kaasneb silma sidekesta põletik.
Viirus algab ägeda nohuga, millele järgneb kurguvalu, köha ja palavik, kirjeldas Virtsus levivat epideemiat Hanila valla arst Andri Meriloo. Viirus nakatab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Nägemist haigus Meriloo sõnul ei kahjusta. "Virtsu asub suure magistraaltee ääres, siia jõuavad haigused tihti varem kui Haapsallu," nentis Meriloo. Me saame alles paari kuu pärast teada, mis haigusega on tegemist, lisas ta.
Läänemaa haigla valvearsti Helve Laurima sõnul mujal maakonnas epideemiat ei ole. Haapsalus on mõnel inimesel enteroviirus, millega kaasneb palavik ja oksendamine, rääkis Laurima.
Lennuühendus Saaremaaga taastub
Pärnu lennufirma Baltic Aeroservice hakkab alates esmaspäevast kaks korda nädalas lendama Kuressaare ja Tallinna vahelisel liinil. Lennufirma direktor Ants Aringo ütles, et firma sõlmis Saare maavalitsusega lepingu lendamiseks 18. novembrist kuni tuleva aasta 1. maini. Aringo sõnul võib firma lepingut maavalitsusega ka pikendada ning vajadusel jätkuvad lennud ka suvel.
Baltic Aeroservice lendab Kuressaarest Tallinna esmaspäeviti ja reedeti. Lennuk väljub Kuressaarest hommikul ja saabub Tallinna tagasi õhtul. Lend kestab 40 minutit. Täiskasvanule maksab pilet 220 krooni, õpilased ja lapsed saavad soodustusi. Lende Kuressaare ja Tallinna vahel rahastab osaliselt Saare maavalitsus, Baltic Aeroservice teenindab liini 17-kohalise lennukiga AN-28.
Põdrad võivad kergemalt hingata
Eesti metsades lõppes eile kaks kuud kestnud põdrajahi hooaeg.
Jahimeeste Seltsi nõuniku Andres Lillemäe sõnul loendati Eestis umbes 6000 põtra, lõppenud hooajaks anti välja umbes tuhat laskmisluba. Kui palju neist realiseeriti, on veel teadmata. Küll on aga andmeid, et mitmel pool on jahimehed kätte saanud nn rekordpõtru - erakordsete sarvedega hinnalisi jahitrofeesid. Seni on vastavad mõõtmised tegemata ja mingit konkreetset arvu ei saa nimetada, ütles Lillemäe.
Metsades jätkub metsseajaht, küttida võib ka ilveseid, rebaseid, jäneseid, kährikuid, hunte, tuhkruid, metsnugiseid jt loomi. Merel on kuni 31. novembrini lubatud ka linnujaht.
Indialased endiselt Eesti piirivalvurite hoole all
Septembris ebaseaduslikult Eesti piiri ületanud, laevaga Stockholmi sõites vahele jäänud ja Eestisse tagasi saadetud indialased viibivad endiselt Põhja piirkonna piirivalvurite juures.
Piirivalvepiirkonna ülem kapten Raivo Terve ütles, et kuigi kõik 14 indialast oleksid pidanud juba sel nädalal kodumaale sõitma, pole India ametnikud kandnud üle raha oma kodanikele lennukipiletite ostmiseks. Indialased on olnud piirivalvurite toidul juba septembrikuust alates ning see hakkab mõjutama piirivalvepiirkonna tagasihoidlikku eelarvet. Päevas kulub indialaste ülalpidamiseks ligikaudu 700 krooni. Piirivalvepiirkonna ülem avaldas arvamust, et kui Indiast pärit mehed veel kauaks sinna jäävad, tuleb neile välja anda talvemunder.
Laevaremonditehas ehitab piirivalvele uue kaatri
Balti Laevaremonditehas ehitab merepiirivalvele uue jääklassi piirivalvekaatri, lähipäevil sõlmivad piirivalveamet ja tehas vastava lepingu.
Piirivalve mereosakonna ülema asetäitja kaptenmajor Jüri Kreegi sõnul läheb uus 15 meetri pikkune kaater koos käibemaksuga maksma üle seitsme miljoni krooni. Ta lisas, et tehas ehitab kaatri Soome piirivalvelt kingiks saadud projekti järgi ning et alus suudab murda kuni 25 sentimeetri paksust jääd. Uus kaater pole eriti kiire, kuid on universaalne igapäevane tööriist, eriti mugav on see päästetöödel, märkis Kreek.
Ehitatav kaater on taasiseseisvunud Eestis juba teine kaitseotstarbeline alus. Selle aasta alguses lasti Meretehasest vette piirivalvelaev Pikker.
Endine sõrulane leidis ajalehe abil sugulase
Saaremaa ajalehes Meie Maa avaldatud artikli abil leidis Raplas elav sõrulane oma Ameerikas elava sugulase.
16. augustil avaldas Meie Maa artikli USA-s elavast Sõrvest pärit Alwine Vänt-Hansonist, kes 68 aasta möödudes külastas taas kodusaart. Ajalehes ilmunud artikli kaudu sai oma Ameerikas elavast sugulasest teada Raplas elav Alwine Vänt-Hansoni onutütar Alwine Vänt-Rebassoo, kes oma sugulase lahkudes Saaremaalt 1925. oli alles laps.
Baltic News Service/ETA
