Kaks uut radarit hakkavad täiendama juba 2003. aastast Lääne-Virumaal Kellaveres töötavat radarit. Kõikide radarite haarde­ulatus on umbes 500 kilomeetrit, mistõttu Muhumaale Liiva külla ning Lõuna-Eestisse Otepää kanti seatavad uued radarid suurendavad õhuväe tervikpilti paarisaja kilomeetri võrra.

„Kuna maakera on kumer ning radarid näevad ainult sirgjooneliselt, siis teatud distantsi peale vaid üks radar madalamal lendavaid objekte ei näe,” selgitas kaitseministeeriumi hangete osakonna nõunik leitnant Märt Mägi. Nii tekib Mägi sõnul saarte kohale auk, kuna Kellavere radar näeb ainult lennukeid, mis lendavad vähemalt paari kilomeetri kõrgusel.

Mägi sõnul ongi kõige sagedamini probleeme olnud just Põhja-Eesti ranniku kohal Eesti õhuruumi tungimisega, kuna sealtkaudu meeldib liigelda Kaliningradi suunduvatel ja sealt tulevatel lennukitel. „Alles siis hakkasime täheldama neid piiririkkumisi, kui Kellavere radar tööle sai. Saarte kohal sõideti nagu oma koduhoovis,” rääkis ta.

Püsti aastal 2012

Tõuke täiendavate radarite ostmiseks andis Mägi sõnul ka neli aastat tagasi Leedus alla kukkunud Vene hävitaja SU-27 juhtum. „Radarikate Baltimaades oli sel hetkel nii puudulik, et selget pilti, kust ja kuidas nad lendasid, ei olnudki. Pärast neid sündmusi otsustasime kiiremas korras hankida ka Eestisse täiendavad radarid.”

Radar tuleb kindlasti Muhumaale Liiva küla lähistele, teine koht pole määratud. „Kindlasti tuleb teine radar Lõuna-Eestisse Otepää kanti, aga õhuvägi veel uurib, millise künka otsas see kõi­ge suurema efekti annab,” lausus Mägi. Muhumaa radar peaks püsti saama 2012. aastaks, Lõuna-Eesti oma 2014. aastal.

Kvaliteetne radaripilt on Mägi sõnul ka üheks eelduseks, et praegu renoveeritav Ämari lennuväli saaks tulevikus korralikult opereerida. Uusi radareid on võimalik kasutada ka õhukaitserelvastuse eelhoiatussüsteemina.

350 miljonit krooni Eestisse tagasi

•• Kaks keskmaaradarit lähevad Eestile kokku maksma umbes 350 miljonit krooni ning radari tarnijal lasub kohustus teha selle summa eest Eestist vastuoste.

•• Radarid ostab Eesti ühishankes Soomega. „Kuna Soome soovib 12 samasugust radarit, aitas see meil päris hea hinna saada,” ütles Märt Mägi ning lisas, et üksi hankides oleks radarite hind olnud tõenäoliselt topelt kallim.

•• Radareid valmistaval Prantsusmaa ettevõttel Thales-Raytheon Systems lasub kohustus koostada kuue kuu jooksul vastuostu plaan, mille Eesti kaitseministeeriumi juures olev komisjon heaks peab kiitma.

•• Ostmiseks vaja mineva 350 miljoni krooni maksegraafik kehtib kuni 2014. aastani, vastuostude tegemiseks on Thales-Raytheonil sama palju aega.

•• Järgmine tähtsam asi õhutõrjevaldkonnas on keskmaa õhu­tõr­jesüsteemi hankimine.