Juuni alguses kogunesid teatrisse NO99 vabamüürlased, et õnnistada sisse Eesti vabamüürlaste Kõrgem Nõukogu.

Kui seni tegutsesid Eesti vabamüürlased Soome Kõrgema Nõukogu taktikepi all, siis alates 7. juunist on organisatsioon täielikult iseseisvunud.

Iga riigi Kõrgem Nõukogu on täiesti iseseisev ja sõltumatu ning ei ole olemas ühte ülemaailmset keskust ega ülemaailmset katusorganisatsiooni, vahendas organisatsiooni pressiatašee Urmas Karileet, kes töötab tsiviilelus juhtimiskonsultatsioonide alal.

Riitus sai alguse XVIII sajandi keskpaigas Prantsusmaal, kuid esimene Kõrgem Nõukogu moodustati USA-s aastal 1801. Käesoleval ajal tegutseb maailmas üle 70 Kõrgema Nõukogu, neist praegu noorim Eestis.

Eesti Kõrgema Nõukogu sünnile aitasid kaasa põhjanaabrid soomlased. Ametlikul tseremoonial NO99 teatris osales 23 Kõrgemate Nõukogude delegatsiooni üle maailma – USA-st Venemaani. Soome eri linnadest oli kokku tulnud kümneid vendi, keda kutsutakse rahvasuus regaalide järgi lihtsalt ka põllega meesteks, märkis Karileet.

Eesti Kõrgema Nõukogu juhiks – suurkomandöriks – sai ettevõtja Anti Oidsalu, kes on tegev nii transiidiäris kui ka raudteel.

Oidsalu hindas põhjanaabrite abi organisatsiooni iseseisvuse saavutamisel kõrgelt, vahendas ajaleht Turun Sanomat

Soomlased aitavad


“Soomlaste toetus rõõmustab kõiki Eesti vendi,” ütles ta. Oidsalu sõnul on Eestis kokku umbes 300 eri elualasid esindavat vabamüürlast. Suurem osa neist on Tallinnast, kuid tegutsetakse ka mujal Eestis. “Meie liikmeskond kasvab jõudsalt,” ütles ta. Oidsalu sõnul on vabamüürlus tähtis koolitussüsteem, mis teeb tublidest meestest veel paremad.  Liikmetelt eeldatakse usku Jumalasse ja kõrgeid kõlbelisi isikuomadusi. Eesti Muinasaegne ja Tunnustatud Riitus kuulub nn kristlikku vabamüürlusesse, mille liikmeteks võetakse vaid kristlasi. Riituse eesmärgiks on kristliku maailmavaate ja kristlike põhiväärtuste jagamine ja edendamine oma liikmeskonna hulgas Eestis. 

Soome Kõrgema Nõukogu kõrgem suurkomandör Kurt Österberg oli väga rahul suure rahvusvahelise osavõtuga nii Helsingi konverentsist kui Eesti Kõrgema Nõukogu sisseõnnistamistseremooniast.

Viimase kümne aasta jooksul on Soome vennaskond aidanud asutada mitmeid iseseisvaid vabamüürlaslikke suurorganisatsioone Eestis: Eesti Vabade ja Tunnustatud Suurloož aastal 1999, Eesti Märgimeistermüürlaste Suurloož, Eesti Royal Arch Vabamüürlaste Suurchapter ning Eesti Muinasaegse ja Tunnustatud Riituse Kõrgem Nõukogu, kõik aastal 2008.

Väidetavalt olevat ka 2000. aastal Pirita motoringrajal hukkunud tsiklisõitja Joey Dunlop olnud vabamüürlane. Talle püstitati hukkumispaigale mälestusplaat Kalevi Motoklubi poolt, mille direktoriks oli tollal üks vähestest avalikult teada olevatest vabamüürlastest, endine tipprallisõitja Raido Rüütel.

Vabamüürluse algus Eestis

•• Vabamüürlus hakkas Euroopas ja mujal levima 18. sajandil. 20. oktoobril 1771. aastal kogunesid viis tallinlast, kavatsusega asutada Tallinna vabamüürlaste loož.

•• Nad olid saanud teada, et saksa päritolu parun von Reichel oli Peterburis asutanud Apollo-nimelise looži, mille üheks liikmeks oli teiste seas ka vürst Sergei Trubetskoi. Parunilt küsiti asutamiseks luba ning ülejärgmisel aastal asutatigi esimene vabamüürlaste loož Eestis. 

•• Vabamüürlaste tegevuse keelas 1822. (parandatud - toim.) aastal toonases Vene impeeriumis tsaar Aleksander I, tegutsemise pidid lõpetama ka selleks ajaks tekkinud neli Tallinna looži ja üks Tartu looÏ.

•• Tallinna loožide liikmete hulk oli selleks ajaks kasvanud 116-ni, kaheksa venda elasid välismaal. 

•• Teated sõjaeelses Eesti Vabariigis tegutsenud vabamüürlaste kohta on napid. Soome Suurloožil oli kavatsus luua looÏ ka Tallinna, kuid 1939. aastal alanud Talvesõda jättis plaanile punkti panemata. 

•• Nõukogude Liidus oli vabamüürlus keelatud, impeeriumi lagunemine andis võimaluse uuesti alustada.

•• Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal alustasid Soome vabamüürlaste looÏid ka Eesti vendade liikmeksvõtmist.

•• Soome Suurlooži toel asutati 1992. aastal Tallinna Fööniksi looÏ nr 1, kaks aastat hiljem järgnes Patria. Paar aastat hiljem järgnesid Pärnu Perona- ja Tartu Ugandi-nimeline loož.

•• Soome Suurlooži Eesti piirkond loodi 1997. aastal ning Eesti iseseisva suurlooži õnnistas sisse 1999. aastal Soome suurloož.

•• Esimeseks suurmeistriks valiti akadeemik Arno Köörna.