Eesti vanim metskond sai 170-aastaseks

Laupäeval tähistas 170. sünnipäeva Jõgevamaal asuv Torma-Võtikvere metskond, metsandusreformi käigus võidakse aga Eesti vanim metskond mõne teisega kokku liita.

Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. Toona 24 000 hektari suurusest ning Narva jõest Emajõeni ulatunud Torma-Võtikvere metskonnast on tänaseks alles jäänud 9753 hektarit.

Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti andmetel on Torma-Võtikvere metskonda ja selle ainulaadset parki rajanud seitse põlvkonda metsamehi. "Kahju, kui see järjepidevus kaob," lausus Ilmet, viidates inglise kirjaniku John Galsworthy mõttele, et arhitektuuri ja metsakultuuri allakäik on rahva kultuuri allakäik.

Torma metsaülem Heino Paju ütles, et paljudes paikades on just metskonnad olnud ümbruskonna rahvale ainukesed tööandjad, kultuuriürituste korraldajad, teede korrastajad ning kokkuvõttes ühiskonna stabiilsuse tagajad.

Paju hinnangul vajavad metskondade ühendamise ja koondamise kavad enne lõpliku otsuse tegemist põhjalikke teaduslikke uuringuid. Torma metskonna töötajad loodavad, et 170-aastaseks saanud metskond kestab edasi ning annab kohalikele inimestele edaspidigi tööd, lisas metsaülem.

Juubelipidustusteks valmis kohaliku kodu-uurija ülo Pärna koostatud Torma-Võtikvere metskonna vanim ajalugu.

IMBI PAJU